« Tagasi

BibliCamp 6 - Noored raamtukogutöötajad kohtusid Maaritsas

Juba kuuendat korda kogunesid noored infospetsialistid suveseminarile BibliCamp, mis sel aastal toimus 7.–9. augustini Põlvamaal, Maaritsa Rahvaraamatukogus. Ees ootas kolm põnevat ja sisutihedat päeva suhtlemist õppides ja harjutades, seda nii seminariruumis kui ka looduskaunitel õppekäikudel mööda Kanepi valda.

Suveseminari alustasid Kanepi vallavanem Piret Rammul ning kultuuri- ja haridusnõunik Kerli Koor, tervitades kõiki osalejaid valla poolt. Vallavanem rõhutas raamatukogude jätkuvat olulisust kogukonnale ja väljendas rõõmu noorte spetsialistide olemasolu üle meie valdkonnas.

Peale tervitusi alustasime tõsisema tööga, kus kirjandusteadlane ja Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aija Sakova tutvustas meile kollegiaalse suhtluse olulisust. Kõlama jäi, et iga töötaja on oma asutuse esindaja. Oluline on osata inimesi kuulata, mitte ainult välja öeldud sõnu, vaid märgata ka kehakeelt. Vaja on mõista põhjuseid, mis ajendab inimesi teatud viisil käituma. Olukorras, kus on vaja saada inimesi tegema asju, mida nad teha ei taha, on võimalik argumenteerida, et praegu võib-olla ebamugavad tööd on tulevikku vaadates vägagi olulised. Kolleegidesse tuleb suhtuda inimlikult, neid märgata ja tunnustada ning paluda tagasisidet ka oma tegevusele, sest tihti näevad kolleegid meid hoopis teisiti, kui me ise. Keerulistes situatsioonides on oluline jääda rahulikuks ning oma tunnetest teisele kindlalt, kuid viisakalt teada anda, seda nii kolleegidega suheldes kui ka keeruliste klientide puhul. Enne kurjale kirjale vastamist tuleb võtta aega, et ise rahuneda ja mitte liigset informatsiooni edastada.

Jätkasime rühmatööga, kus meil paluti meenutada tööl toimunud kõige halvemat ja kõige toredamat sündmust, neid kaaslasega jagada ning tagasi peegeldada, et olukordi läbi teiste silmade näha ja oma tundeid paremini mõista. Teise ülesandena oli vaja kirjutada kiri kolleegile, kes ärritus liigselt lugeja peale. Vaja oli lahendada olukord taktitundeliselt, teist riivamata, kuid samas kindlalt märku andes, et vastav käitumine ei sobi asutust esindama. Omavahel arutledes selgus, et enamikel meist on olnud kokkupuuteid keeruliste kolleegidega ja praktilist osa koos tehes, saime palju teada nii enda käitumise kui ka võimaluste kohta edaspidi sarnaseid olukordi paremini lahendada. 

Peale tõsisemat osa sõitsime Kanepi alevikku jalutuskäigule, tutvusime kohalike vaatamisväärsustega ning kuna ilm päris ujumist ei soosinud, nautisime kauni Jõksi järve vaadet. Õhtu lõpetasime aruteluga meie ööbimiskohas, Käbliku talus. 

Teise päeva teemaks oli väliskommunikatsioon. Olga Einasto, Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja, rääkis meile efektiivsest kommunikatsioonist lugejaga. Kordasime üle kommunikatsiooniga seoses olulised põhimõisted nagu efektiivsus vs produktiivsus, kes on meie klient ja kas kommunikatsioon on ühe või kahesuunaline. Kõik kommunikatsioonisuhted on võimusuhted, kas avalikult või varjatult. Kõige paremini mõjuks raamatukogus partnerlus kasutajaga, kus mõlemad osapooled väljuvad kontaktist rahulolevana ja positiivses meeleolus. Paljud raamatukogude hooned mõjuvad inimestele tihti liialt suursugustena, samuti ka ruumide kujundus ja mitmed reeglid, mistõttu raamatukogud pole inimestele kutsuvad. Oleme läbinud küll info- ja digipöörde, kuid kommunikatsioonipöördeni on veel veidi minna. Paraku pole raamatukogud enam ühiskonna suurimad infoeksperdid ning meie juurde pöördutakse küsimustega, mida otsingumootorid lahendada ei suuda. Kuna inimeste vajadused on muutunud, tasub ka raamatukogudel oma teenused kutsuvamaks kujundada. Kommunikatsioonil lugejatega on lisaks suhtlemisoskusele võrdselt olulised ka abivalmis hoiak, esmamulje ja teadmised.

Päeva teises pooles rääkis Jaana Tõnisson, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu suhtekorraldaja meile, kuidas koostada koostöö võimalusi pakkuv ja huvi äratav e-kiri. Oluline on, et juba kirja alguses pöördumise tuumani jõutaks, sest enamik inimesi vaatab kirja teemat ja esimest paari lauset enne otsust, kas kirja edasi lugeda või see hoopis kustutada. Proovisime praktilise ülesandena veenda Tallinna loomaaeda andma meile raamatukogu katusele loodava minizoo jaoks loomi. Ülesande lahendused olid väga humoorikad ja koorus välja mitmeid huvitavaid mõtteid, mis võivad tulevikus ehk päriselt teostust leida. Teise praktilise tööna juhiti tähelepanu, kui tihti me oma igapäevasuhtluses kipume kasutama eitust. Vaja oli läbi viia telefonikõne etteantud sündmustikuga eitust kasutamata. Ka see ülesanne tekitas palju elevust ja jõudsime ühisele arusaamale, et ilma eituseta on vägagi keeruline hakkama saada.  

Õhtupoolikul külastasime Saverna Rahvaraamatukogu, kelle juhataja mängis ühte tegelast meile koos külarahvaga mängitud Kanepi harrastusteatri etendusest "Uljas neitsi". Mõnusaid naerupahvakuid ja nalju toredast teatrielamusest jätkus ka õhtusel koosviibimisel Käbliku talus. Kuna talu tegeleb ka käsitööõlu pruulimisega, saime näha kohalikku pruulikoda ja tutvuda õlle valmistamise protsessiga. 

Kolmas päev algas kokkuvõtete ning tagasisidega seni omandatule. Kõlama jäi Olga Einasto ettekande põnevus ja uudsus, suurepärane seltskond, kellega saab end mugavalt tundes erinevate probleemide üle arutleda ning et ka uued tulijad võetaks hästi vastu. Lisaks kiideti huvitavaid praktilisi ülesandeid ja oldi rahul, et nende lahendamise kaudu õpiti just ennast paremini tundma.

BibliCampi lõpetuseks külastasime Põlva Talurahvamuuseumit, mis sellest aastast kannab nime Karilatsi Vabaõhumuuseum. Meile näidati veski toimimist, saime jalutada Põlvamaa maketil, kus olid peal kõik tähtsamad paigad nagu näiteks Taevaskoja, Kiidjärve vesiveski, Ahja mõis ja isegi Maaritsa küla ning tutvusime tulekultuuriga eestlase ajaloos. Tutvusime näitusega eestlaste kooli traditsioonidest ja külastuse lõpus valmistas igaüks endale päris oma küünla. 

Kuues BibliCamp oli väga põnev ning täis kaunist loodust, head seltskonda ja palju nalja. Me kõik läksime koju hulga targema ja tahtejõulisemana. Usun, et on mida meenutada ka tulevikus. Seltskond on alati ülitore ning kolleegidega kogemuste vahetamine hindamatu väärtusega. Suur tänu Kanepi vallale toetuse ja külalislahkuse eest ning kohtumiseni BibliCamp 7-el!

 

Jaanika Tappo
Maaritsa Rahvaraamatukogu juhataja
ERÜ noorteklubi aktiivi liige

 

Fotod: Maris Nool ja Jaanika Tappo