Erastvere Raamatukogu-külakeskus
Raamatukogu-külakeskus asutati 1. jaanuaril 2015. aastal. Raamatukogu tegevuse alguseks võib pidada 1920. aastat, kui loodi Erastvere Suurküla Koigera Rahvaraamatukogu Selts, seega rohkem kui sada aastat tagasi. Erastvere raamatukogu kroonika järgi on võimalik jälgida raamatukogu ajalugu alates 1949. aastast. 1893. aastal Erastvere Vallamajaks ehitatud hoones asus raamatukogu teadaolevalt 1940- 50-ndatel aastatel ja asub ka tänapäeval. Aastatel 1960-1974 oli raamatukogu asupaigaks Erastvere Algkooli hoones algul üks klassiruum ja hiljem internaadi ruumid. Inventariraamatu järgi oli 1949. aasta alguse seisuga raamatuid 95 eksemplari ja lugejaid paarkümmend, 2021. aasta lõpu seisuga oli raamatuid 9435 ja lugejaid 71. Muidugi ei ole kogu aeg nii vähe lugejaid olnud. 80-ndatel ja veel 90-ndate alguses oli lugejaid 200-230, oli elanikke maapiirkonnas ka rohkem. Peale raamatute kojulaenutuse saab raamatukogus kohapeal lugeda ja koju laenutada veel ajalehti ja ajakirju. Pikemat aega on raamatukogu juhatajatena töötanud Vaike Mõts-12 aastat. tema alustas ka raamatukogu kroonika kirjutamist, Maimu Ziugmann-22 aastat ja praegune juht Tiiu Ziugmann alates 1993. aastast.
Nagu asutuse nimigi ütleb raamatukogu-külakeskus, on see hoone olnud külas tähtsal kohal kuhu inimestel põhjust tulla juba ehitamisest saati. Kõigepealt asus siin Erastvere vallavalitsus ja elasid vallaametnikud, hiljem nõukogude ajal külanõukogu, kolhooside kontorid(Kalevi kolhoosi Erastvere osakonna kontor 1992. aasta lõpuni), sidejaoskond-postkontor oli 2008. aasta suveni , mitmed kauplused, saalis näidati kino ja raamatukogu. Veel on tegutsenud siin Erastvere Ühispank ja sidejaoskonna juures Põlva Hoiupanga kontor. Teisel korrusel oli kaks korterit, kus elasid Erastvere kooli õpetajad, hiljem kolhoosi farmitöölised ja Kanepi valla elanikud. Kolhooside aeg sai läbi, maja omanikuks sai Kanepi vald ja tühjaks jäänud ruumidele oli vaja leida kasutust. 2003. aastal asutati MTÜ Päri Seltsi, et külaelu aktiivsemaks muuta ja koostöös Kanepi vallaga hakati maja renoveerima. Päri Seltsi ja mitmete aktivistide eestvõttel hakati külakeskuses korraldama koolitusi, tähtpäevi tähistama, külapidusid ja talgupäevi läbi viima. Hoone ümber asuv pargiala on aastate jooksul korrastatud talgute raames vabatahtlike abiga. Raamatukogu-külakeskuses tegutseb tänapäeval laste kandlering, eakate käsitööring Nipet-Näpet, käivad koos võimlejad, saalis saab aeg ajalt näha fotonäitusi ja on võimalik rentida ruume tähtpäevade tähistamiseks. Käsitööring Nipet-Näpet alustas ametlikult tegevust 13.veebruaril 2007.aastal 11 liikmega. Algselt toimetati raamatukogu ruumides, sest külakeskuse pool majast oli külm ja kõle. Päri Selts on sel aastal hästi aktiivselt külakeskuse ruume koolitusteks ja ürituste läbiviimiseks kasutanud.
Helin Vill oma lasteraamatu esitlusel Lastehommikul. (foto T. Ziugmann)
Kohtumine näitleja Marje Metsuriga 25.04.2017
Mida Erastvere lugejad loevad?
Lugema hakkasin ma kolme aastaselt vanema venna kõrvalt. Oli sõjaaeg ja lasteraamatuid ei olnud saada, sõjaeelsel ajal meil peres lugevaid lapsi ei olnud. Uduselt mäletan Parijõe ja Jaiki jutte, tuttavatelt saime Karin Micaelise Bibi lugusid, Mark Twaini „Prints ja kerjus", Dumasi musketärid olid venna lemmikud. Kooli raamatukogus hiljem midagi sellist ei olnud, sai loetud Timurist,Tõelisest inimesest ja Kahte kaptenit. Teismelisena leidsin ema alumiselt riiulilt Hilja Valtoneni „Tänapäeva tütarlapse", mis siiani võlub mind särtsakuse ja elurõõmuga. 1994 a. avastasid Eesti kirjastused selle autori ja anti välja 9 raamatut. Ostsin need kõik koju ja kui tuju nukker, loen neid jälle. Soovitaksin ka tänapäeva tüdrukutele - elu alused ei muutu vaatamata tehnika ja teaduse saavutustele. Raamatukogu püsiklient olin keskkooli ajal, siis sai loetud klassikuid-Galsworthy, Sienkiewicz,Dickens, Tšehhov,Tolstoi. Vene klassikutest on lemmik Tšehhov. Vahepeal lugesin ka ulmet, kuid tõelise elamuse olen neist saanud lugedes Ray Bradbury „451 Fahrenheiti". Veel on meeldinud H.K. Hellati „Naiste maailm". Mõnuga lugesin Pratchetti, Durrelli ja Herrioti teoseid. Olen ka krimkade lugeja, eelistan inglise klassikat, A.Christie on vaieldamatu lemmik. Ameeriklastest Gardner ja Stout, Peters, Marsh, Sayers. Uuematest autoritest M.C. Beaton - tema on aga liig produktiivne ja kordab end. Eesti autorite krimkad on ka täiesti loetavad. Tahan veel ära märkida viimastel aastatel ilmunud L. Riley „Seitsme õe" sarja raamatuid. Olen Erastvere raamatukogu lugeja alates 2004. aastast, kui siiakanti elama asusin. Neid raamatuid, mis mind huvitavad ja kohalikus raamatukogus pole, tellib juhataja teistest raamatukogudest. (Tiiu)
Noorpõlves olin väike lugeja, mitte et ma üldse ei oleks lugenud. Suurem huvi raamatute vastu tekkis umbes 30 aastat tagasi, kui lapsed olid suureks kasvatatud ja sai kodus pensionipõlve nautida. Meeldib lugeda Eesti kirjanike teoseid, ära ei ütle ka välismaiste autorite põnevikele ja bestselleritele. ( Maria )
Mulle on lapsest saati meeldinud lugeda. Kui raamatud olid odavad sai neid palju koju muretsetud. Tänapäeval laenutan raamatuid raamatukogust, peale Erastvere külastan ka Võru Keskraamatukogu. Meelisteemad on loodus, elulood, kriminaalromaanid, autoritest eelistan eestlasi. Televiisori vaatamise asemel veedan aega hea raamatu seltsis. (Lea)
Nagu paljudel meist, oli ka minul esimene käik raamatukokku koolipõlves 50-ndatel aastatel. Mäletan seda, et raamatukogu asus siis vanas vallamajas ehk siis praeguses külakeskuse majas. Loen palju ajakirju, neid on kohalikus raamatukogus hea valik ja raamatutest eelkõige eestimaiste autorite teoseid. (Malle)
Laenutuste edetabel.
2021. aastal olid edetabeli tipus eesti kirjanikud ja nende teosed: Marje Ernits, Pille Simon,Leelo Kassikäpp, Urve Tinnuri. 2022.aasta viie esimese kuu jooksul on enim laenutatud P. Simon „ Pojengid taeva äärel", K.Ruder „Mitte üksnes sõnad" ja M. Ernits „Nõid punase rehaga".
2019. aastal ilmus Milvi Hirvlaane poolt koostatud ajalooraamat „Erastvere raamat".
Raamatukogu on avatud: E,T 10-17 ja K 11-18.