« Tagasi

2012 - PÄRJA PILV

Pärja on sündinud praeguses Sõmerpalu vallas. Käinud Võrus ja Tartus koolis. Tartus Õpetajate Seminaris omandas tugeva muusikalise hariduse. Edasi tuli instituut, kus matemaatika-füüsika osakond. Lõpetasin 50. Töötanud mõned aastad Obinitsas. Elu kutsus Pärja Kanepisse 1956. aastal, kus ta on elanud siiani.

Pärja ise ütleb, et Kanepis on ta kauem elanud kui kodus. Dirigeerimist õppinud ka Gustav Ernesaksa käe all. Poistega hakkas Pärja koori tegema 1960. aastal ja ühtekokku 41 aastat. Sel ajal on käidud kõigil laulupidudel ja mitmetel võistulaulmistel. Pärja on oma poistekoori üle uhke ja õnnelik. Tõsi, kooriproovist tuli mõnikord nagu sõ- jast – märg, väsinud, aga õnnelik. Eriti on meeles võistulaulmine 1969. aastal. Laval oli 22 poissi, kes laulsid end vabariigis teisele kohale. Pärja ise peab väga suureks tunnustuseks Ernesaksa raamatus „Laul, ava tiivad" Kanepi poiste kohta kirjutatu. Ernesaks kirjutab, et Kanepi mehed (Pärja Pilv) esinesid julgelt, haaravalt, hea dünaamilise vaheldusega ja sundimatu musitseerimisega. Saabumine oli väga uhke. Vastu võtmas oli rahvast väga palju. Pärja ütleb, et poisid olid ka väga vahvad. Oskasid end kokku ka võtta. Muidu tegid koerusi nagu poisid ikka, aga esinemise jaoks võtsid nad end kokku. Pärja on tegelikult matemaatika- õpetaja. Aga matemaatika ja muusika on omavahel väga tihedalt seotud. Ehedaim näide – matemaatikust dirigent. Sellist kooslust vähemalt mina küll rohklem ei tea. Oled valla aukodanik. Mis tunne on? Üllatavalt tunnen ennast. Väga üllatav. Maavanema kutse vastuvõtule tuli juba ammu mulle, ega ma siis veel teadnudki. Kanepi valla vastuvõtu kutse tuli pärast seda. Aga Kanepit olen ma ikka esindanud kõvasti. Ka vabal ajal. Veidi aega tagasi võitlesin tuliselt selle nimel, et Kanepi seltsimaja jääks oma endisele kohale. Selles majas õhkab iga nurk kultuuri. Ma olen seal ka nii palju olnud. Olen juhatanud kõiki koore, välja arvatud meeskoori. Kui öelda Pärja Pilv, tuleb kohe silme ette poistekoor. Jah, sest tase oli kõrge ja taset pidi hoidma. Poisid olid väljaspool kooli teised, tegid tempe ka. Eks ma ikka tutistasin ka neid, aga nad olid nagu oma pere liikmed. Poisid on mulle ka palju andnud. Oma emotsioonid ja hinge. Ma pean ütlema, et võib-olla sellepärast ma olengi selline, nagu ma olen. Praegu tegeleb minu tütar poistekooriga. Pärja ütleb naerdes, et poistega ei ole kerge, aga on mõnus töötada. „Minul poistega suhtlemisel probleeme polnud. Sain isegi paremini läbi kui tüdrukutega. Aga eks enne esinemist ja esinemisperioodil ei saanud ma koori poistelt palju nõuda, aga pärast esinemist said nad topelt kõik tagasi. Koor oli väga kõrgel tasemel, I ja II kategooria, seda taset tuli hoida. Veel oli väga suur tugi lapsevanematelt, kes usaldasid oma lapsed minu kätte. On olnud juhus, kui poisid tulid enne laulupidu ja ütlesid, et nemad otsustasid laulupeole mitte minna, siis koos vanematega sai probleem kiiresti lahendatud." Kui on väike koor, on iga hääl tähtis ja kuigi meid oli vähe, olime uhked oma koori üle. Mis on Sinu sõnum Kanepi valla rahvale? Minul oleks niisugune sõnum, et Kanepi vald suudaks säilitada gümnaasiumi. Lastevanematele aga ütlen: „Kasvatage maast madalast oma lapsi õppimise vaimus. Lapsevanem peaks kooliga ühte jalga käima. Kanepi rahvas on meeldiv rahvas, ma saan inimestega hästi läbi."