Ehitusseadustikust tulevate toimingute muudatused
Kuni 1. aprillini 2016. aastal esitatakse ehitus- ja kasutusteatis, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa taotlus ning seonduvad dokumendid kohalikule omavalitsusele. Alates 1. aprillist 2016.a hakkab eelnimetatud dokumentide esitamine ja menetlemine käima elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Lisaks on 1. aprillist 2016 ehitisregistrisse kantud taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel õiguslik tähendus.
2015 aastal jõustunud planeerimisseadus ja ehitusseadustik ning nende tõid planeerimis- ja ehitusvaldkonnas kaasa olulised muudatused. Üldiselt on seadusandja võimaldanud seadustikus suurema ehitusvabaduse. Üldjuhul ei pea kohalikku omavalitsust kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisest üldse teavitama. Erandiks on ehitamine veekaitse-, teekaitse-, muinsuskaitse-, mõnel muul kaitsealal või tehnovõrgu kaitsevööndis, aga ka Kanepi aleviku miljööväärtuslikul alal. Kuni 60 m² ehitusaluse pinnaga kuni 5 m kõrguse hoone püstitamiseks või olemasoleva hoone kuni 33% laiendamiseks piisab ehitusteatise esitamisest. Ülevaatliku pildi saamiseks on ehitusseadustiku lisades toodud kaks tabelit, millest selgub võrdlemisi lihtsalt, millist loamenetlust tuleb konkreetse ehitise püstitamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks või ka lammutamiseks taotleda.
Ehitusseadustiku jõustumisel muutusid riigilõivud: projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv 25€, elamute ja seda teenindavate abihoonete/rajatiste ehituslubade riigilõiv on 150€, samade ehitiste kasutusload 30€, mitteelamutel vastavalt 250€ ja 60€. Ehitusteatis ja kasutusteatis on riigilõivuvabad.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. a 1. juuniks. Hoonete omanikul on kohustus kontrollida ehitise olemasolu ehitisregistris (www.ehr.ee) ja registrikande puudumisel hoolitseda ehitise kandmise eest ehitisregistrisse. Kõige lihtsam on selleks pöörduda või helistada (tel 55605720) vallavalitsusse, kust saab ehitusspetsialisti käest asjakohast abi. Paljud hoonete omanikud tegid seda juba 2015 aastal.
Ehitiste andmete korrastamine ehitisregistris annab võimaluse kiiremini ja täpsemalt kohale jõuda kiirabil, Päästeametil hinnata tuleohu suurust (näiteks tule leviku võimalust kõrvalasuvatele hoonetele) juba enne sündmuskohale jõudmist. Samuti on ehitiste õigete andmete kajastamine ehitisregistris oluline hoonete müügi-, laenu- või kindlustustehingute korral.