Avatud taotlusvoor kunstnikele: sinu kunst Taani katusteviiludel

Foto: Mana Kaasik

Taani kutsub Tartu ja Lõuna-Eesti kunstnikke osalema projektis „Global Goal Gables". Projekti vältel luuakse Taani linnade katusteviiludele kunstiteoseid. Projektis kutsutakse osalema erinevate kunstižanrite viljelejaid, teosed võivad olla maalid, audio- ja valgusnäitused, kirjandustükid, skulptuurid, muusikalised etteasted või muud.

Algatus „Global Goal Gables" on loodud ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Kesk-Jüütimaa koostöös. Projekt hõlmab 17 katuseviilu, 17 kunstivormi, 17 koostööpartnerit, 17 kunstnikku, 17 nädalat ja 17 ÜRO globaalset eesmärki. Lisaväljakutse esitab kunstnikele asjaolu, et teos peab katuseviilule jääma viieks aastaks. Pärast seda on viiluomanikel õigus kunstiteosed eemaldada.

Ootused kunstnikule

Konkursil osalemiseks tuleb esitada kuni kahe A4 pikkune ingliskeelne tutvustus teosest. Teos peab olema uus. Ideed võib edasi anda sõnade, joonistuste, piltide ja/või fotodega. Võib viidata ka veebilehele, kust leiab teose kohta rohkem informatsiooni.

Too välja tuua linn, kus oma kunsti näidata soovid, ning kunstivorm ja globaalsed eesmärgid, millele keskendud. Taanikeelse ülevaate kunstivormidest, globaalsetest eesmärkidest, linnadest, asukohtadest ja kohalikest ootustest leiad siit.

Kirjelda, kuidas plaanid muuta kunstiteose viieaastaseks püsieksponaadiks ning millist rolli mängib teose arendamisel ja teostamisel jätkusuutlikkus.

Sõnasta ka ootused kohalikule töörühmale ja sihtgrupp, keda soovid kõnetada (koolilapsed, eakad kodanikud, korporatsioonid jne).

Lisa detailne ülevaade sellest, kuidas plaanid linnaga koostööd teha.

Ajakava
Tähtaeg: teose tutvustus (kuni 2 lehekülge inglise keeles) ja eelarve ei tohi kokku ületada 10 MB. Failid on oodatud aadressile mailars@ikast-brande.dk hiljemalt reedel, 8. oktoobril 2021 kell 23.59.

Reedel, 29. oktoobril 2021 kuulutatakse valitud kunstnikud ametlikult välja.

Näituste avamine: projekti „Global Goal Gables" näitused avatakse 2022. aastal vahemikus 17.–38. nädal (25. aprill – 1. mai kuni 19.–25. september). Kõigilt 17 avamisürituselt tehakse videoülekanne teistesse Euroopa linnadesse. Salvestusi kasutatakse ka projekti „Global Goal Gables Kesk-Jüütimaal" reklaamimiseks.

Rahastus

Igat teost rahastatakse kuni 115 000 Taani krooni / 15 000 euroga. Taotlus peab sisaldama nii teose tutvustust kui ka realistlikku eelarvet. Eelarves võiksid olla kajastatud materjalid, projekti teostus ja kunstniku palk. Hüvitatakse kõik projektiga seotu: taiese tootmise, otseülekannete, turunduse, kohtumiste, vastuvõttude jm kulud.

Reisimise, majutus ja toitlustuse jaoks on eraldi eelarve. Nende kulude katmiseks on ette nähtud 10 000 Taani krooni / 1300 eurot projekti kohta.

Teosed jäävad viieks aastaks püsinäitusena katuseviiludele. Pärast näitust vastutavad teoste eest viiluomanikud.

Kontaktandmed

Küsimuste tekkimisel võta ühendust projekti koordinaatori Maibritt Larssoniga aadressil mailars@ikast-brande.dk või telefonil 0045 2086 6604.

 

 

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ootab kuni 1. oktoobrini ideid Lõuna-Eesti taotlusvooru

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 koos Lõuna-Eesti omavalitsustega ootab kõikidelt kultuurikorraldajatelt, sädeinimestelt ja ettevõtjatelt ideid Tartu 2024 Lõuna-Eesti taotlusvooru. Regionaalse projektitaotlusvooru raames otsitakse just neid sündmusi, mis toimuvad tiitliaastal Lõuna Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 omavalitsustes.

Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots selgitab lähemalt: "Julgege unistada suurelt ja kujundada oma sündmusega Euroopa kultuuripealinnas Lõuna-Eesti nägu. Kõik, kellel on Euroopa kultuuripealinna programmi sobiv idee sündmuseks ning kava selle läbiviimiseks, saavad esitada taotluse regionaalsesse projektitaotlusvooru. Sündmuste välja pakkujad on oodatud avama oma projekti Tartu 2024 kunstilise kontseptsiooni Ellujäämise Kunstid väärtuste kaudu."

Regionaalsesse projektitaotlusvooru oodatakse pigem suuremaid projekte kui palju väikeseid. Kui sündmus toimub ühe omavalitsuse territooriumil, on kaasfinantseeringu määr 30%, kui mitme omavalitsuse territooriumil, siis 10%. Peale taotlusvooru edukat läbimist sõlmitakse korraldajatega produktsioonileping. Viimane etapp on kultuuripealinna elluviimine ehk enda ürituse ettevalmistamine ja tegemine koostöös Tartu 2024 meeskonnaga.

Ideekavandeid regionaalsesse projektitaotlusvooru oodatakse SPOKU keskkonda 1. oktoobriks, pärast mida annab regionaalne ekspertkomisjon neile tagasisidet. Keskkond ideekavandite põhjal lõplikult viimistletud taotluste saatmiseks avaneb 1. jaanuaril 2022. 

Projektitaotlusvooru tingimustega saab lähemalt tutvuda Tartu 2024 kodulehel: https://www.tartu2024.ee/regioon/regionaalneprojektitaotlusvoor 

Lisainfo: 
Annela Laaneots, Tartu 2024 regionaalne koordinaator, annela.laaneots@tartu2024.ee, +372 557 9808 

Krõõt Filippov, Tartu 2024 kommunikatsioonijuht,  kroot.filippov@tartu2024.ee, +372 5817 4399
  

 

On aeg hakata mõtlema ideid sündmusteks Euroopa kultuuripealinna programmi!

Kui tahad ise kujundada seda, milliseid elamusi pakub Euroopa kultuuripealinna aasta Lõuna-Eestis aastal 2024, siis hakka ajusid ragistama - 1. oktoobriks tuleb esitada läbi regionaalse projektitaotlusvooru plaanitava sündmuse ideekavand, taotlusvoor avaneb jaanuaris 2022.

SA Tartu 2024 korraldas koos Lõuna-Eesti omavalitsustega maikuu lõpus ja juunikuu alguses Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru infopäevad, kus osalejad said infot, millal ja mida tuleb teha, et oma ettepanek Euroopa kultuuripealinna programmi jaoks esitada.

Infopäevadel tutvustasid Tartu 2024 esindajad regionaalse projektitaotlusvooru kontseptsiooni ja tingimusi, samuti sai kultuuripealinna esindajatelt küsida küsimusi taotlusvooru kohta.

Täname kõiki infopäevadel osalenuid, juba infopäevadel tulid kõneks põnevad ideed sündmusteks. Kes infopäevadele tulla ei saanud, saab regionaalse projektitaotlusvooru tingimustega tutvuda Tartu 2024 ja omavalitsuste veebilehtedel.

Regionaalse projektitaotlusvooru eesmärk on leida Euroopa kultuuripealinna programmi silmapaistvaid sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 piirkonna omavalitsustes.

Me kõik tahame, et Euroopa kultuuripealinna aasta oleks Lõuna-Eestis meeldejääv ja kannaks auga Eesti 2024. aasta tippsündmuse tiitlit. Sestap innustame Lõuna-Eesti loojaid taotlusvooru jaoks genereerima unikaalseid publikule suunatud sündmusi, mis looksid uut väärtust Lõuna-Eestile, Tartule, Eestile ja Euroopale. Sündmusi, mis tekitaksid põnevust meie külastajates, ja samas kannaksid meie endi väärtusi. Selliseid üritusi, mida tahaksime ka me kõik ise külastada.

Millised sündmused on oodatud?

Kõik, kellel on Euroopa kultuuripealinna programmi sobiv idee sündmuseks ning kava selle läbiviimiseks, saavad esitleda taotluse regionaalsesse projektitaotlusvooru. Peale taotlusvooru edukat läbimist sõlmitakse korraldajatega produktsioonileping. Viimane etapp on kultuuripealinna elluviimine ehk enda ürituse ettevalmistamine ja elluviimine koostöös Tartu 2024 meeskonnaga.

Tartu 2024 programmi pürgivate sündmuste välja pakkujad  on oodatud avama oma projekti  Tartu 2024 kunstilise kontseptsiooni "Ellujäämise kunstid" väärtuste kaudu. Nendeks on on loodushoidlikum linna- ja maakultuur, haritus ja leidlikkus, liikumine ja vaimne tervis, põlvkondade koosloome, paikkondlike omapärade esiletoomine, kriitiline ärksameelsus ning valdkondadeülene regionaalne ja rahvusvaheline koostöö.

Oluline on sündmuste valdkondadeülesus. See tähendab, et  keskenduda võiks mitte ainult kaunitele kunstidele, vaid neid peaks siduma ka näiteks kehakultuuriga, toiduga või mõne muu esmapilgul ootamatu, kuid omase valdkonnaga, mis iseloomustab meie kohalikku elu.Peame tähtsaks seda, et sündmused sünniksid partnerite ühises  sisulises koostöös ja viidaks hiljem ellu erinevate kultuurivaldkondade partnerite nõul ja jõul. On need siis loovisikud, kodanikuühendused, asutused, ettevõtted või muud tegijad.

Euroopa kultuuripealinna näol on tegu Euroopa suurima kultuurisündmusega, mistõttu on loomulik, et sündmused eeldavad rahvusvahelist sisulist koostööd  idee väljatöötamisel ja ellu viimisel. Sealhulgas partneritega omavalitsuste sõpruslinnadest ning valdadest. Euroopa kultuuripealinnaks valmistumine on kahtlemata hea võimalus sisulise rahvusvahelise koostöö hoogustamiseks.

Soovime ka, et Euroopa kultuuripealinn tihendaks põlvkondade vahelist sidet, sestap on oodatud eri eagruppide koosloome. Niisamuti on sündmuste korraldamisel tähtis keskkonnateadlikkuse aspekt ehk järgitaks keskkonnahoidliku kultuurikorralduse juhiseid. 

Loodame ja eeldame, et õnnestunud ettevõtmised toovad kaasa positiivse pikaajalise mõju – piirkonna nähtavuse kasvu, suurenenud koostöö tegemise tahte ja võimekuse, hoogustub rahvusvaheline koostöö. Tahame ju kõik, et Lõuna-Eesti on väga hea paik elamiseks ja  kohalikud soovivad ja saavad külastada laial skaalal kultuurisündmusi.

Regionaalsesse projektitaotlusvooru oodatakse pigem suuremaid projekte kui palju väikeseid. Kanepi vallas läheb regionaalses projektitaotlusvoorus jagamisele 40 954,5 eurot.

Kui sündmus toimub ühe omavalitsuse territooriumil, on oodatav kaasfinantseeringu määr 30%, kui mitme omavalitsuse territooriumil, siis 10%.

Ideede kirjeldusi oodatakse 1. oktoobriks SPOKU keskkonda (vorm avaneb sügisel). Taotlusvoor avaneb SPOKU keskkonnas jaanuaris 2022. Tutvu täpsemalt Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projektitaotlusvooru tingimustega Tartu 2024 kodulehel www.tartu2024.ee või valla kodulehel.

 

Annela Laaneots,
SA Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator

 

 

Rohujuuretasandi turismi revolutsioon Lõuna-Eestis: Paganamaale koeraga matkama või jõustavale jalutuskäigule koos nelja lapse emaga

 

1. juunil avati innovatiivne KYLAS teenusevahendamise platvorm, mille kaudu saab osta ja müüa Lõuna-Eesti elamusi. Idee autorid on kaks nutikat naist, kelle eesmärk on pakkuda huvilistele ehtsaid kogemusi ja võimaluse "kogeda kohalikku". "Kohtu kohalikuga ja maale vanaema juurde laadsed teenused on turismisektori üks kiiremini tõusvaid trende ja kindlasti on pandeemia seda omajagu soodustanud. Inimesed otsivad erilisi kogemusi ja soovivad nautida maaelu võlusid," tutvustas KYLAS idee projektijuht Kadri Moppel.

 

Algatuse teine eestvedaja Aigi Young täiendab: "Üksteiselt ja üheskoos õppides loome piirkonda erakordsed elamusteenused, et olla valmis 2024 aastaks, mil Tartu linn koos Lõuna-Eestiga on Euroopa kultuuripealinn ja piirkonda külastavad tuhanded kultuurihuvilised. Läbi KYLAS veebilehel pakutavate teenuste on külastajatel hea võimalus jääda piirkonda pikemaks ning reisida Tartu linnast välja Lõuna-Eestisse uusi elamusi otsima." 

 

KYLAS platvormil on võimalik leida mitmekülgseid ja meeldejäävaid elamusi, mis sobivad suvepuhkuseks, nädalavahetuseks või õhtute sisustamiseks. Teenuseid pakutakse neljas kategoorias: loodus, kultuur, toiduelamused ja traditsioonid. Lisaks on võimalik valida nädala lemmikute ja kohalike soovituste vahel. Uusi pakkumisi lisandub keskkonda igapäevaselt.

Täna on KYLAS platvormil elamused peamiselt Võru maakonnast, kuid sügiseks laieneb valik üle terve Lõuna-Eesti. 

 

KYLAS platvorm on arendatud Võrumaa Arenduskeskuse poolt koostöös Tartu 2024 turundus- ja kommunikatsioonitiimiga, Võru maakonna turismivõrgustiku ja Lõuna-Eesti turismiklasteriga. KYLAS keskkond on välja arendatud tänu Võrumaa Partnerluskogu LEADER "Teenuste vahendamise platvorm" programmile.

 

Ootame teid KYLAS! 

 

Lingid: 

KYLAS platvorm: www.kylas.ee

Facebook: www.facebook.com/KYLASvirtuaalneturg

Instagram: www.instagram.com/kylasvirtuaalneturg

 

Lisainfo: Kadri Moppel

KYLAS projektijuht

kadri.moppel@vorumaa.ee

5331 1919

 

 

11 infopäeva: Tartu 2024 kutsub lõunaeestlasi üles looma Euroopa kultuuripealinna programmi

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ja Lõuna-Eesti omavalitsused kutsuvad kultuurikorraldajaid infopäevadele, kus huvilised saavad teada, kuidas osaleda kultuuripealinna ürituste korraldamises.  Kohtumiste käigus tutvustatakse kultuuripealinna lisaprogrammi regionaalse projekitaotlusvooru  tingimusi. 

Annela Laaneots, Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator, infopäevade eesmärgist: "Regionaalse projektitaotlusvooru eesmärk on leida Euroopa kultuuripealinna programmi silmapaistvaid sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 piirkonna omavalitsustes." 

Kultuuripealinna meeskond ootab koos Lõuna-Eesti omavalitsustega infopäevadele ärksaid kultuurisündmuste korraldamisest huvitatud inimesi, kultuurikorraldajaid, loomeinimesi, turismikorraldajaid, loomeettevõtjaid ja teisi tegijaid, kellel on huvi luua kultuuripealinna programmi. 

Regionaalse projektitaotlusvooru infopäevad toimuvad:

24.05 kell 17.00 – Peipsiääre vald, Tartu vald (Vara kogukonnakeskuses)

25.05 kell 14.00 - Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald (Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses (sadama poolt sisenemisega))

26.05 kell 17:00 – Elva vald, Nõo vald (Elva Kultuurikeskuses)

28.05 kell 15.30 – Viljandi linn (Viljandi Linnagaleriis)

31.05 kell 15.00 – Räpina vald (Räpina kultuurikeskuse saalis)

02.06 kell 16:00 –  Antsla vald, Rõuge vald (Mõniste rahvamajas, Kuutsi külas)

03.06 kell 16:00 – Valga vald (Valga kultuuri- ja huvialakeskuses)

07.06 kell 15.00 – Võru vald, Setomaa vald, Võru linn (Vastseliina rahvamajas)

08.06 kell 14.00 – Põlva vald, Kanepi vald (Põlva Kultuurikeskuses)

09.06 kell 16.00 – Tõrva vald (Kultuurimaja saalis)

14.06 kell 15.00 – Otepää vald (Otepää Kultuurimajas)

Regionaalse projektitaotlusvooruga otsitakse Euroopa kultuuripealinna väärilisi sündmusi ¼ Eestile – Antsla valda, Elva valda, Kambja valda, Kanepi valda, Kastre valda, Luunja valda, Nõo valda, Otepää valda,  Peipsiääre valda, Põlva valda, Rõuge valda, Räpina valda, Setomaa valda, Tartu valda, Tõrva valda, Valga valda, Viljandi linna, Võru linna ja Võru valda. Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 viib ellu Tartu linn koos kõigi tiitlile kandideerinud 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.

Alates juulist toimuvad infopäevad ka Tartu linnas. Neil tutvustatakse, kuidas saab pakkuda täiendavaid üritusi ja tegevusi Tartus aset leidvasse Euroopa kultuuripealinna programmi.

Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusi ja elluviimist koordineerib sihtasutus Tartu 2024. Sihtasutuse töö kultuuripealinna ametliku programmi, turunduse jm elluviimiseks lähtub Tartu 2024 kandidatuuriraamatust ja loovkontseptsioonist Ellujäämise Kunstid.

 

Lisainfo:

Annela Laaneots, Tartu 2024 regionaalne koordinaator, annela.laaneots@tartu2024.ee, +372 55 798 08

Krõõt Filippov, Tartu 2024 kommunikatsioonijuht, kroot.filippov@tartu2024.ee, +372 58 174 399

 

Osale Kultuurikompassil "Kuidas rääkida oma lugu"

 

27. mail kell 14.00.–17.00 toimub Kultuurikompassi foorum "Kuidas rääkida oma lugu?", kus lugude rääkimise tippekspertid jagavad teadmisi ja kogemusi, kuidas luua lummav, eristuv narratiiv ning elamuste kaudu enda lugu rääkida. Fookuses on Lõuna-Eesti elamused ja lood, mis asetatakse nii Eesti kui rahvusvahelisse konteksti.

Kultuurikompassi peakorraldaja Heigo Teder kommenteerib: "Eduka sündmuse loomisel ja elluviimisel on selge sõnumi ja publikut köitva info jagamine vajalik oskus. See, et me ise teame, kuivõrd head sündmust me parasjagu loome, on väga hea. Kuid sellest veelgi parem on, et seda teaksid ka kõik teised!" Teder lisab: "Meil on väga hea meel, et lugude jutustamise tõelised meistrid avavad oma teadmiste laekad hiliskevadisel Kultuurikompassil ning jagavad oma kogemusi veebi vahendusel huvilistega. Vaid üheskoos oma lugusid jagades saame ennast, oma korraldatavaid sündmusi ja Lõuna-Eesti kogukonda Euroopa kultuurikaardil veelgi nähtavamaks muuta."

Lugude jutustamine (storytelling) on üks mõjusamaid viise, mille abil kütkestavaid emotsioone luues külalisi ja publikut ennast kuulama panna. Lood tekitavad emotsioone ja viimased mõjutavad inimesi, kes mõistavad tänu intrigeerivatele lugudele paremini sündmust, programmi või organisatsiooni olemust.

Haaratud kuulajad mõistavad tänu lugudele  olulisi väärtushinnanguid ja lasevad end sündmusel, teenusel ja mõtteviisil kaasa haarata. Kultuurikompassi programm võtab arvesse ka laiema tasandi, millest lähtuvalt "räägivad lugusid" inimeste suhtumine, väärtushinnangud ja argipraktikad.

Foorum läheb eetrisse Võru maakonnast, Suure Munamäe jalamil asuvast Suure Muna kohvikust. Arutelu juhid on Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots ja SA Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals. Kogemusi jagavad kultuuriminister Anneli Ott, Heili Klandorf-Järvsoo (EAS), Eda Veeroja (Mooska suitsusaunatalu), Siret Campbell (Drakadeemia), Margus Timmo (Setomaa Liit), Edina Csüllög (FUFF), Aigi Young ja Kadri Moppel (KYLAS).

Sündmus kantakse üle Võru maakonnast aadressil www.tartu2024.ee ja toimub eesti keeles.

Palume registreeruda siin.

 

19 Lõuna-Eesti omavalitsust allkirjastasid jaanuarikuu viimasel nädalal koostöölepingu Euroopa kultuuripealinna ettevalmistamiseks ja elluviimiseks.

 

Nelja päeva jooksul sõitis Tartu 2024 esindus läbi 1000 kilomeetrit ja külastas 19 Lõuna-Eesti omavalitsust. Tartu 2024 juht Priit Mikk, SA Tartu 2024 nõukogu esimees ja Tartu linnapea Urmas Klaas ja iga omavalitsuse juht allkirjastasid koostöölepingu. Selle alusel valmistatakse ette ja viiakse ellu Euroopa suursündmus - leping sõnastab kultuuripealinna regionaalse programmi loomise, turundamise ja rahastamise põhimõtted.

Tartu 2024 regionaalne koordinaator ja ringreisi korraldaja Annela Laaneots toonitab: "Meie omavalitsuste suur teotahe võimaldab luua silmapaistvat Euroopa kultuuripealinna, mis tõstab aukohale Lõuna-Eesti eripära. See tähendab programmi, mis on atraktiivne publikule, kannab meie väärtusi ja mida luues teeme kogu regiooniga kultuurist kantud võimsa edusammu."

Ringreisi vältel allkirjastati koostöölepingud Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakonnas ning Viljandi linnas. Selline ühislepingu formaat on Eestis ainulaadne ja on suurim valdkondadeülene koostöö Lõuna-Eestis.

Ringsõidu käigus toimus erinevaid kontserte, etendusi ja kohalikku omapära esiletoovaid tegevusi. Esimesel päeval toimus Viljandis loo "Uhti, uhti uhkesti" uusversiooni maailma esiettekanne Tubli Brothers ft Lee Tauli esitluses. Valgas kiiguti üle piiri Valgast Valka, Räpinas sõideti lepingut allkirjastama saaniga Sillapää lossi trepile ja Tõrvas talisuplesid kaunid Lõuna-Eesti näkid. Antsla vald ja Setomaa vald kutsusid Tartu 2024 tiimi liikmed ehedatesse talvemuinasjuttudesse, Kastre vallas jõudis koostööleping allkirjastajateni kelgukoerarakendiga. Peipsiääre vallas õitsesid Alatskivi lossi ees lumes nartsissid, Otepääl kirjutati koostööleping alla kõrgustes ehk ajaloolises Pühajärve Spa ja Puhkekeskuse Tornis .

Rõuge vallas tervitati Tartu 2024 tiimi lummava lõõtsamängu ja Luunja vallas mürtsuvate trummidega. Tartu vald ja Kambja vald esitlesid oma vastvalminud kooli- ja lasteaiahooneid ja Elvas kirjutati koostööleping alla keskväljakul lumest valmistatud välimööblil. Kanepi vallas allkirjastati lepe iidses vallamajas tsaariperekonna silme all ja Vastseliina linnuses Võru vallas austasid lepingute hanesulgedega allkirjastamist raudrüütlid. Võru linnas ja Nõo vallas elas kaasa sündmusele Lõuna-Eesti tulevik. Allkirjastamise ankrumees oli Põlva vald, kus eelmise Eesti Euroopa kultuuripealinna, Tallinn 2011 raames loodud Estonian Voicesi kontsert andis järje üle Eesti järgmisele kultuuripealinnale, Tartu 2024'le Tartus ja Lõuna-Eestis.

SA Tartu 2024 juht Priit Mikk rõhutab regionaalset koostööd: "Meie jaoks on väga oluline, et Tartu linnaga koos kandideerisid Euroopa kultuuripealinna tiitlile ja võitsid tiitli ka Lõuna-Eesti omavalitsused, sest niiviisi loob meeldejääva Euroopa kultuuripealinna programmi üheskoos lausa veerand Eestit." Mikk lisab: "Tunnustan iga koostööpartnerit eraldi ja kõiki ühiselt koos, kes on panustanud koostöölepingu ettevalmistamisse."

"Euroopa kultuuripealinn on Tartu ja Lõuna-Eesti suurim valdkondadeülene koostöö. Olen uhke, et oleme kokku leppinud tees, mis meid rahvusvahelise suursündmuseni viib," kommenteerib Tartu linnapea ja SA Tartu 2024 nõukogu esimees Urmas Klaas. Ta lisab: "Koostööleping annab meile tugeva aluse, et korraldada ühiselt Eesti 2024. aasta tippsündmus, mille edukast ja silmapaistvast teostumisest võidab nii meie regioon kui terve riik."

"On suur rõõm, et sedavõrd oluline leping, mis juhib meie tegemisis veel mitmeid aastaid, on allkirjastatud ja saame asuda suure tuhinaga erinevate reaalsete tegevuste juurde," rõõmustab Kanepi vallavanem Piret Rammul.

SA Tartu 2024 ja omavalitsuste koostööleping kirjutati alla igas omavalitsuses kohapeal. Koostöölepingute sõlmimisega astub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ettevalmistustes suure sammu edasi, sest algab Euroopa kultuuripealinna põhjalik planeerimine ja elluviimine Lõuna-Eestis. Lisaks suursündmuse õnnestumisele toetab koostööleping pikaajaliste positiivsete mõjude saavutamist Lõuna-Eesti kultuuris ja majanduselus.

2021. aasta suurim eesmärk on ette valmistada 2022. aasta alul toimuv regionaalne projektitaotlusvoor kultuuripealinna programmi väärt sündmuste leidmiseks – selleks toimuvad sel aastal omavalitsustes infopäevad ja koolitused. Samuti mestivad omavalitsused juba kultuuripealinna programmi arendusprotsessi kuuluvate projektidega, et leida ja kokku leppida ka nende raames ühiseid tegevusi. Jätkub kultuurikorraldajate võimestusprogramm Kultuurikompass, mis võimaldab kohalikel kultuurikorraldajatel end kultuuripealinna aastaks olulistel teemadel ette valmistada ja täiendada.

Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 viib ellu Tartu linn koos kõigi tiitlile kandideerinud 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega, kelleks on Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpina vald, Setomaa vald, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald.

Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusi ja elluviimist koordineerib sihtasutus Tartu 2024. Sihtasutuse töö kultuuripealinna ametliku programmi, turunduse jm elluviimiseks lähtub Tartu 2024 kandidatuuriraamatust ja loovkontseptsioonist Ellujäämise Kunstid.

Loe rohkem Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kohta  www.tartu2024.ee

Fotod: Mana Kaasik
Lepingu allkirjastamine Kanepi vallas