Kuidas valmistuda kriisiolukordadeks?
Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni. Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama. Kuidas valmistuda ja mida varuda võimalikes hädaolukordades võimalikult hästi toime tulekuks.
Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga, et olla valmis juhtudeks, kui:
- elektrit ei ole
- kodus ei tule kraanist vett ning kanalisatsioon ei toimi
- küte ei tööta
- gaasivarustus ei toimi
- puuduvad mobiil- ja andmeside ning internet
- kaardiga tasuda pole võimalik
- poest ei saa osta toitu ega muud vajalikku
- apteegist ei saa osta ravimeid
- tanklad ei toimi
Kuidas koos perega kriisideks valmistuda?
Kriisi alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega. Selleks, et oleksid valmis kriisides hakkama saama vähemalt nädala, toimi järgmiselt:
- Varu koju piisavalt joogivett, ravimeid ja toitu. Seejuures soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ja mis ei rikne liiga kiiresti ja säilivad ka toatemperatuuril. Osa toitu võiks olla söödav ilma valmistamata.
- Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja kuidas sina saaksid neid vajaduse korral aidata. Lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate.
- Koosta loetelu naabrite ja kogukonna olulisimate inimeste kontaktandmetest.
Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
- millal ja kuidas abi kutsuda
- kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna
- kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada
- kuhu saate ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde)
- missugustes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda
- missugustes olukordades on ohutum jääda koju
- mida kodust lahkudes kaasa võtta
- kuidas koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda
Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda?
- Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
- Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
- Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
- Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
- Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
- Kontrolli oma kogukonnaliikmete valmisolekut, kasutades töövihikut.
Mida kriisiks koju varuda?
Kriisiks saab igaüks iseseisvalt valmistuda. Selleks mõtle läbi, millised varud sul on kodus olemas ja milliseid vajauses täiendada. Kriisiolukorras võib juhtuda, et kodust lahkumine pole võimalik, poodi ei saa joosta või on mõni eluks vajalik teenus katkenud nagu näiteks elekter, vesi või küte. Sellistes olukordades on tähtis, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid tarvilikke vahendeid, et saaksid iseseisvalt hakkama vähemalt 7 päeva.
Mis varud peavad olema?
- Valmistu kodus iseseisvalt hakkama saama ilma elektri, vee ja kütteta vähemalt ühe nädala.
- Hoia kodus oma vajadustest lähtuvalt varusid: vesi, toit, ravimid ja muu sinule vajalik, kui elekter puudub. Auto kütusepaak hoia võimalusel alati pooltäis.
- Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav. Jälgi, et sul oleks vähemalt nädalane tagavara. Vaata üle, mis sul kodus juba olemas on ning mida oleks vaja juurde osta.
Millest alustada koduste varude planeerimist?
Eelkõige on tähtis, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid tarvilikke vahendeid, et tulla iseseisvalt toime vähemalt üks nädal.
- Mõtle läbi, mida sinu ja su pere jaoks tähendab see, kui teie kodus pole vett, elektrit või kütet.
- Veevaru on väga oluline! Garanteeri, et sul on vähemalt 24 tunni veevaru ning tea, kust seda vajadusel juurde saab. Arvesta, et tavapäraseid võimalusi vee saamiseks (poed, elektrist sõltuvad kaevud/pumbamajad jne) ei pruugi toimida.
- Veendu, et sul oleks kodus oma perele piisavas koguses joogivett ja toitu vähemalt üheks nädalaks ning hoia neid pidevas ringluses. Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida sa ka igapäevaselt tarbid. Ära unusta ka lemmiklooma.
- Toit võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Varu ka sellist toitu, mis ei vaja külmkapis või sügavkülmas hoidmist (konservid, purgisupid, kuivained jne).
Kus ma varusid hoidma peaksin?
Varud on asjad, mida sa nagunii igapäevaselt tarbid ning need ei pea eraldi kuskil seisma. Oluline on, et sul oleks nädalane tagavara ning vesi, toit ja ravimid pidevas ringluses, et midagi ei rikneks.
Missugused abivahendid peaksid mul kodus olema?Elektri puudumisel on abiks erinevad valgusallikad (näiteks taskulamp, küünlad jne). Toidu valmistamiseks saab kasutada näiteks priimust, väligrilli, erinevaid matkapliite jne. Sealjuures järgi kõiki tuleohutusnõudeid!
Side- ja elektri puudumisel on väga keeruline olla kursis olukorra arengutega ning saada riigilt infot. Selleks kasuta patareitoitel või dünamoga raadiot. Alternatiivina on võimalik kasutada ka autoraadiot.
Veendu, et sinu abivahendeid on võimalik kasutada ka siis, kui puudub elektriühendus. Selleks varu patareisid, lae täis akupangad või kasuta muid alternatiivseid energiaallikaid (näiteks kaasaskantav päikesepaneel, generaator jne).
Mõtle läbi, missugused seadmed ja abivahendid sul kodus on, mida vajad ning mis teeksid su elu kriisilukorras lihtsamaks ning veendu, et neid saab vajadusel kasutada ka kriisiolukorras.
Lae alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida, otsides „Ole valmis!":
Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga. Vaata lähemalt: www.vabatahtlikud.ee