Varjumine on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ja tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak jne. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete nagu mürsukillud ja muu otsese ohu eest.

Ohuolukorras annab riik sulle kõikide ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu teada, et pead varjuma. Kui tekib olukord, kus tunned vajadust varjuda, aga ohuteavitust pole saanud, siis varju ikkagi ning siis otsi olukorra kohta ametlikest kanalitest lisainfot.

• Kui kuuled sireene, varju kohe lähimasse siseruumi ning siis otsi ametlikest kanalitest lisainfot.
• Kui saad EE-ALARMilt teavituse, siis varju ning järgi saadud juhiseid, vajadusel otsi lisainfot.

Kuhu on kõige parem varjuda?

Kõige parem koht varjumiseks on sinule lähim koht. Ohuolukorras on kiirus kõige olulisem, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on. Igas situatsioonis on hea teada, et:

• sireene kuuldes peab alati esimese asjana siseruumidesse varjuma.
• plahvatuse ohu eest liigu akendeta tugevdatud seintega ruumi, võimalusel keldrisse.
• õhusaaste korral (kemikalide pilv, põlengu suits vms) tuleb sulgeda uksed, aknad ja välja lülitada ventilatsioon.
• avalik varjumiskoht on mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Kasuta seda siis, kui satud olema selle läheduses ning sul pole kiiremini võimalik mujale minna.
• kui plahvatuse ohu korral pole kuhugi võimalik siseneda, tuleb leida koht, kus sa oled ühelt või rohkemalt küljelt ümbritsetud seinte või muude takistustega.

Oluline on see, et oleksid läbi mõelnud, kuidas ja kuhu sa vajadusel varjuda saad. Kuna sõjalise konflikti oht on püsiv ja pikaaegne, siis kodus või tööl on võimalik ruumid ka selleks ette valmistada.

• rusikareegel on see, et hoonetes varjudes tasub olla võimalikult madalal korrusel, keldris või selle puudumisel esimesel korrusel.
• ruumide seinad ja laed peaksid olema tugevast materjalist nt: betoon või kivi, samuti peab ruumis olema tagatud pideva värske õhu liikumine.
• ruumid, kuhu kodus või tööl varjuda, võiksid olla puhtad ning vabastatud liigsetest asjadest ja prahist.
• aknad tasub ära katta, et nende purunemisel ei lendaks ruumi klaasikilde või väljast läbi nende teisi ohtlikke tükke.
• korteriühistutes ja teistes suuremates hoonetes võiks majaomanik seista hea selle eest, et majas olevad inimesed saaksid vajadusel kiiresti varjuda.

Päästeamet korraldab koostöös riigi- ja erasektoriga avalike varjumiskohtade rajamist ning tegeleb inimeste teadlikkuse tõstmisega.

• Väljatöötamisel on varjumise seadusandlus, millega täpsustatakse, missugustele nõuetele peavad varjumiseks mõeldud ruumid ja ehitised vastama.
• Uutele avalikele hoonetele kehtestatakse varjendi ehitamise nõue.
• Riik toetab läbi Kredexi meetme korteriühistuid varjumiskohtade loomisel.