« Tagasi

Jäätmejaamadest ja nende ülalpidamisest

 

Möödunud on veidi rohkem kui poolteist aastat Kanepi valla jäätmejaamades uue korra sisse seadmisest. Selle ajaga on tulnud ette nii mõndagi. Üldiselt on kodanikud olnud rahul valla otsusega, kus jäätmejaamad on 15 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas kodanikele ligipääsetavad. Samas on ka kodanikke, kes võtavad seda kõike iseenesestmõistetavalt ja leiavad, et nad võivad toimida seal nii nagu neile parasjagu mugav on ning vald nagu peakski nende prügiga tegelema. Ei pea! Igaüks tegeleb oma jäätmetega ise vedajale üleandmiseni. Teisisõnu peavad jäätmed olema konteineris, et vedaja saaks need vahejaamadesse viia. Konteineris peavad jäätmed olema aga selliselt, et neid oleks võimalik ka ohutult vedada. Operaatori tööülesanneteks on konteinerite veo tellimine, jäätmejaamades korra tagamine ja kodanikele info jagamine ning jooksvalt tekkivate probleemide lahendamine. Kuna jäätmejaamade ülalpidamise tagatuba on aga jäänud selgusetuks, otsustasin Kanepi valla elanikke informeerida täpsemalt tegelikust olukorrast – miks on mõnikord kastid täis ja jäätmete kõrvalepanek keelatud. Millised on senini ära veetud jäätmete kogused ja milline tühjendamise sagedus.

Kanepi valla elanikele on loodud selline luksus, mida Eestimaal mitte kusagil mujal ei ole. Esiteks on jäätmejaamad avatud 7-22 ja nii seitse päeva nädalas. Igal pool mujal on jäätmejaamad avatud kindlatel päevadel ja kellaaegadel. Teiseks on kõigi jäätmete vastuvõtt tasuta ja sinna saab tuua kodumajapidamises tekkivatest jäätmeliikidest praktiliselt kõike välja arvatud olmeprügi ja biolagunevad jäätmed (toidujäätmed ja haljasjäätmed). Ainult Kanepi jäätmejaamas on eraldi biolagunevate haljasjäätmete (muru, oksad, lehed) kogumise võimalus. Mujal valdades on eterniidi, ehitusjäätmete ja suurjäätmete vastuvõtt tasuline ja üldsegi mitte odav lõbu. Olmeprügi jaoks peab olema igal majapidamisel sõlmitud leping AS Eesti Keskkonnateenustega, kes tänasel päeval on Kanepi vallas hanke võitnud vedaja. Uue kontsessioonlepinguga, mis peaks selle aasta lõpus või uue alguses jõustuma, on kohustatud liituma kõik majapidamised ja krundid, kus elukondlikud hooned peal.

Iga õigusega kaasnevad aga ka kohustused, mida ma Kanepi valla jäätmejaamades jälgin ja kodanikelt nõuan. Suur rõõm on tõdeda, et valdav enamus hoolib oma valla jäätmejaamades toimuvast ning käitub ka vastavalt. Tänan juba ette ja ka tagantjärgi kõiki praegusi ja tulevasi vastutustundlikke kodanikke eeskujuliku jäätmejaamade kasutamise eest. Kuna Sinul Kanepi valla kodanikuna on õigus kasutada soovi korral kõiki jäätmejaamu ja seda tasuta, siis Sinu kohustuseks on järgida jäätmejaamades kehtivat korda. Jäätmejaamad on teadupärast iseteenindatavad, see tähendab et näpuga näitajat ei ole ja Sina ise pead mõtlema ja otsustama, kuidas on õige käituda.

Selleks panin kirja olulisemad punktid, mis sujuvaks jäätmejaamade kasutamiseks vajalikud on. Kõige tähtsam punkt selles korras on kogused – ehitusjäätmeid, eterniiti ja tekstiili võib tuua 1 m3 korraga, et anda ka teistele kodanikele võimalus mahutada oma jäätmed ära. Kuna paljud seda väga tõsiselt ei võta, ongi kastid kiiresti täis ja jääb mulje, et neid üldse ei tühjendatagi. Kogused kehtivad lepingu, mitte jäätmejaama kohta. Kahjuks olen pidanud ühel kodanikul selle punkti mittetäitmise pärast hoiatuseks jäätmejaamadesse sissepääsud aasta lõpuni sulgema.

Igal nädalal läheb neljast jäätmejaamast ära 8 konteinerit erinevaid jäätmeid. Mõnikord ka 12 konteinerit. 4 konteinerit nädalas on läinud selle pooleteise aasta jooksul vaid 5 korral. Seega tühjendamise vähesuses küll probleem ei ole. Kui kodus olmeprügi konteiner enne veograafikus märgitud päeva täitub, ei hakka Sa ju vedajat süüdistama konteineri täitumise eest, vaid ootad kannatlikult veo päeva ära. See peaks toimima ka jäätmejaamades, sest Epler ja Lorenz ei ole ainult meie jäätmejaamu teenindav käitlusettevõte ning mina ise neid veokiga ära ju ei vii.

Teine väga oluline teema on jäätmete konteineri kõrvale panemine. Seda juhtub õnneks viimasel ajal siiski harva. Väiksemad asjad likvideerin ise ära, kuid annan alati teada, et järgmisel korral seda ei juhtuks. Suurema eksimuse korral palun kodanikul tagasi tulla ja need jäätmed koju või teise jäätmejaama viia. Kuidas need jäätmed saavad konteinerisse, kui Sina seda ei tee? Peale selle kehtib alati reegel – kus on, sinna tuleb juurde. Kui Sina oled selle isetekkelise prügimäe algatanud, siis ole valmis ka teiste sinna pandud jäätmed ära koristama. Seega sellise olukorra vältimiseks võid alati mulle helistada ja uurida, kas ja millises jäätmejaamas on ruumi ning millal toimub tühjendus. Samuti ei ole mõistlik laduda konteinerile kuhja peale. Sellisel juhul on see veos vedamiseks liiga ohtlik ja autojuht ning mina peame selle jäätmeid eemaldades ohutumaks muutma. See aga ei peaks ju olema meie ülesanne? Proovime mõelda sellele siis, kui oma kraami sinna sätime - kas me ise oleksime nõus sõitma sellise koormaga?

Kolmanda asjana võiks välja tuua konteinerisse jäätmete paigutamise. Ma ei palugi teil sinna sisse ronida, kuid siiski võiks oma kraami sinna laduda võimalikult ökonoomselt ja ruumisäästlikult. Iga vedu jäätmejaamas maksab päris palju - keskeltläbi 37% jäätmete hinnast. Seega ärme vea õhku, siis on transpordi ja jäätmete koguse hinna suhe mõistlikum. Lõppkokkuvõttes maksad Sa kaudselt jäätmejaamade ülalpidamise ja kogused ikkagi ise kinni, teinekord millegi muu arvelt. Konteinerite tühjenduse tellin vastavalt vajadusele ja poolikuid konteinereid ei tühjenda. Mis ei tähenda aga seda, et järgmisel hetkel kui vedu juba tellitud see konteiner täis ei saa. Ka selliseid olukordi on ette tulnud, kus veo päeva hommikul helistan vedajale ja palun võimalusel siiski teine konteiner vahetuseks kaasa võtta, sest poolik on üleöö täis saanud.

Inimeste aktiivsus jäätmejaamade kasutamisel on täiesti ettearvamatu, seega ennustamisega ma ei tegele ja tellin veo sinna, kus tellimise hetkel vaja on. Veo päevad on tavapäraselt teisipäeviti ja neljapäeviti. Alati on võimalikud muutused vastavalt vedaja võimalustele ja meie vajadustele. Senini saab vedajaga väga rahul olla, kuna nende võtmesõnaks on vastutulelikkus ja meiega arvestamine.

Need on minu kui jäätmejaamas korda ja logistikat pidava töötaja põhilised olukorrad, millega silmitsi seisan. Kui kõik eelnimetatud punktidest kinni peaksid, ei oleks mul vajadust helistada ja tekitada sellega ebameeldivat olukorda kummalegi osapoolele. Olen kindlalt veendunud, et sujuva jäätmejaamade kasutamise ja majandamise tagamiseks on Sinu ja minu vahelisel suhtlemisel võtmeroll. Olen andnud ja annan ka edaspidi võimaluse jäätmejaamade avamise aegadel endale helistada ja juba jooksvalt probleemid ära lahendada. Ka minul on tavaelu ja kui ma kohe vastu ei võta, siis helistan ma alati tagasi. See artikkel ei ole kindlasti mõeldud enda õigustamiseks ega teie noomimiseks. Tegelikult vajavad inimesed lihtsalt selgitusi, miks mingi asi just nii on ja miks midagi teha ei tasu. Igale olukorrale on olemas loogiline selgitus. Loodan edaspidigi meie omavahelisele koostööle ja mõistvale suhtumisele.

Aastal 2020 veeti neljast Kanepi valla jäätmejaamast ära 588,77 tonni jäätmeid summas 110 722 eurot. Lõviosa jäätmejaamades tekkivatest jäätmetest on ehitusjäätmed, mida koguti kokku 218 tonni summas 35 433 eurot. Järgnevad eterniit 144 tonni 23 324 euro ja mööbel 69 tonni 11 121 euro eest. Rehve veeti 30,7 tonni (5007€), lehtklaasi 27,5 tonni (4453€), tekstiili 18 tonni (2884€) ja puitu 7,9 tonni (1273€). Lisaks veel elektroonikat, külmikuid, pesumasinaid ja pliite 31,3 tonni (0€), ohtlikke jäätmeid 14 tonni (12 160€). Selleks, et need kogused ka ära veetud saaks, kulus veole ja autojuhtide töötundidele lisaks jäätmete summale 47 390 eurot.

Lisanduvad veel erinevate pakendiettevõtete ära veetavad pakendi, papi ja paberi konteinerid, mida tühjendatakse igas jäätmejaamas 2 korda kuus. Nende kokku kogumine ja äravedu on tootjate poolt kinni makstud ja ei ole vallale lisakuluks. Pakendi ja papi konteinereid tühjendatakse graafikute alusel ja mina nende vedu tellida ei saa. Tavapäraselt tühjendatakse pakendikonteinereid üle nädala laupäeviti ja papikonteinereid kolmapäeviti.

Jaanuarist augustini 2021 aastal on viidud jäätmeid ära 436,55 tonni ja 79 854 euro eest. Ehitusjäätmeid 164,9 tonni summas 26 734 eurot, eterniiti 114,7 tonni 18 597 euro ja mööblit 60,2 tonni 9763 euro eest. Rehve ja lehtklaasi vastavalt 17,5 tonni (2822€) ja 19,4 tonni (3153€). Tekstiili on ära veetud 14,4 tonni summas 2333 eurot ja puitu 9,2 tonni 1490 euro eest. Silma hakkab elektroonika 19,6 tonni (0€) ja ohtlike jäätmete 10,15 tonni (7504€) osakaalu tõus. Jäätmete äraveole ja autojuhtide töötundidele on sellel aastal kulunud lisaks jäätmekoguste summale 38 835 eurot. Need on vaid 8 kuu kogused ja aasta lõpuni on minna veel 3 kuud.

Siin on mõtlemisainest, millise koorma Kanepi vald on vabatahtlikult ja lootuses puhtamale kodukohale endale võtnud. Üksi teine Eestimaa vald seda teha pole suutnud, sest jäätmed peaksid olema ja ongi jäätmevaldaja (kodaniku) enda kulu. Olgem siis tänulikud sellise võimaluse eest ja anname kõik endast parima, et meie jäätmejaamad ja ka avalikud pakendikonteinerid ikka meeldivad kasutada oleks.

 

Alljärgnevates tabelites on toodud 2020. ja 2021. aasta (jaanuar-august) kokkuvõte ära veetud jäätmeliikidest, kogustest ja hindadest jäätmejaamade kaupa.

Ly Kamja
Kanepi valla jäätmejaamade operaator
5294793
ly.kamja@kanepi.ee