17. oktoobril toimus Kanepi Seltsimajas seminar, mis keskendus kohalikule kogukonnale ja piirkonna koduloole. Seminar oli eelsündmuseks 2024. aastal toimuvale Kanepi Festivali konverentsile, mis on lisaks kogukonnale suunatud laiemale huviliste ringile – tööstusliku kanepi väärindamisest, ajaloost ja keskkonnahoidlikkusest huvitatud inimestele ja ettevõtjatele. Kanepi Festival leiab aset 19.-20. juuli 2024 ning hõlmab endas kanepikonverentsi, kanepilabürinti ja festivalile omast kontserti. Kanepi Festival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi.  

Tartu Ülikooli eetikakeskusega koostöös läbi viidud Kanepi kogukonnaseminaril arutleti kogukonna tähenduse, tunnuste ja tüüpide üle. Tartu Ülikooli kogukonnatöö nooremteadur Kadi Kassi eestvedamisel said osalejad mõelda, millistesse kogukondadesse nad kuuluvad ning mida on neil kogukonnale anda. Vaadati koos üle Kanepi valla kohad, kus kohtutakse ja millistel kohtadel on potentsiaali saada kohtumispaigaks. Seminaril puudutati ka nüüdisaegse kogukonna arendamise metoodikat. Kogukonnaalase töötoa slaididega saab tutvuda siin.

Kogukonnaalase töötoa järel tekitas põnevust arutelumäng „Eesti rahva sada valikut", mille viis läbi Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Triinu Laan. Mängu käigus said osalejad valida erinevate situatsioonide lahenduskäikude vahel ning arutada, miks keegi oma valiku tegi. Valikute põhjal selgus hiljem milliseid väärtusi keegi enam hindab.

Seminari teises poolest tegi nimeteadlane Evar Saar ülevaate Kanepi kohanime päritolust.  Kanepi nimi on pikka aega kohaliku rahva tundeid äratanud. Saksa keele Kannapäh mõjutusel kujunenud Kanapää oli omale rahvale vastumeelt sadakond aastat tagasi, 1920-tel, siis muudeti ametlik nimi kujule Kanepi. Veel on räägitud Kanapesast esimese mainimise Kanapieza (1582) alusel. 19. sajandil tuli rahvakeelde nimekuju Kannapiste, Kanepitsi, Kanepitsa, mis näitab hästi milline see nimi varem on olnud. Tähtis on ka asutusajalugu: millistes piirides oli algupärane Kanepitsa küla, kust tuli Piigandi nimi, kus olid Kanastõ vai Kannastõ küla? Juttu oli ka kanepi kasvatamisest ja kanepiga kauplemisest keskaegsel Liivimaal. Evar Saare ettekannet saab vaadata siit.

Kanepi kultuuriloo tutvustamine algas 1901. aastal salvestatud esimese eestikeelse laulu kuulamisega, laulu viisi on kirjutanud Kanepist pärit skulptor August Weizenberg. Kanepi Seltsimaja juhataja Marju Jalas oli tutvumiseks välja pannud Kanepi Laulu Seltsi kroonikad ja läbi aja ilmunud Kanepi ajalugu ning kultuurilugu kajastavad raamatud ja artiklid. Marju Jalas rääkis ka Kanepi Laulu Seltsi lipust, mille on maalinud Kooraste mõisapreili Marie Ungern-Stenberg. Selle lipuga käis Kanepi meeskoor P. Abeli juhtimisel esimesel üldlaulupeol 1869 Tartus. Lipule on maalitud Kanepi nime tunnusena õitsev kanepikimp ja „Kannepi Laulo Seltsi" nimi. Kanepi Laulu Selts on võtnud endale olulise ülesande, tutvustada kohalikku kultuurilugu ja hoida Kanepist pärit suurkujude mälestust. Kanepi kultuurilugu on rikkalik, siit on võrsunud lisaks August Weizenbergile ka Hugo Treffner, Saul Hallap jt. Marju Jalase ettekannet saab vaadata siit.

Kanepikonverentsi eelsündmusena läbiviidud seminar toimus Kanepi Festivali ja Tartu Maailmaülikooli ürituste raames ning seda korraldasid Kanepi vald koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega. Projektid Kanepi Festival ja Tartu Maailmaülikool on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammist.  

Seminari pildigalerii.