Karilatsi Rahvaraamatukogu

Postitee kurvilisele ja kaunilt looklevale teele on ajalugu loonud ilusaid ehitisi, üheks neist on tänaseni toimiv Karilatsi raamatukogu, mis asub Karilatsi Vabaõhumuuseumi rahvamajas. Võõrsilt kohale tulijale on väike küla raamatukogu üllatusmoment. Juba nime poolest on raamatukogul „ Karilatsi raamatukogu", mis on küla nimetuse järgi saanud, huvitav ja omapärane nimi. Karilatsi nimega seondub mitmeid lugusid ja legende. Karilatsi kroonuvalla talud olid enamasti väikesed nn. ühehobusetalud. Siin oli palju popsikohti, kelle pered olidki tollele ajale iseloomulikult lasterohked. Kuus kuni kaheksa last perekonnas oli tavaline asi. Ning rahvapärimus räägibki, et sellest saanud ka koht oma nime – Karilatsi.

 

Kuid kust on saanud alguse selle maja ajalugu?

Selle uhke hoone ehitas kunagi ehitusmeister Jakob Keder ja aastaks oli 1896. Tegemist oli vallamajaga. Tollel ajal oli valida, kas ehitada vallamaja Kähri külla või Karilatsi. Algselt otsustati, et tulebki vallamaja Kähri külla, sest volikogu liikmed olid enamuse sealt pärit. Vallavanem (Jaan Sokk) aga oli ise pärit Karilatsist, siis arvanud too, et vallavanema hääl peab lugema vähemalt kahe ette ja nii rutanudki ta kuberneri juurde õigust saama. Karilatsi kasuks oli rääkinud küla läbiv suur linnadevaheline maantee ja muidugi vallavanema poolt viidud suitsetatud seasink ja võivitsik. Ja nii saidki Karilatsi mehed oma tahtmise ja vallamaja ehitati Karilatsi.

 

Raamatukogu ajaloolisest käigust saame aimu läbi Robert Vanatare mälestuste, kes oli Karilatsi viimane vallavanem.  Nii on teada, et 1917. a oli Karilatsi raamatukoguselt( „Selt") olemas.  Robert Vanatare ei saanud oma nooruse tõttu raamatukogust veel raamatuid laenutada ja nii pidigi seda tema eest tegema tema ema, kuna raamatuid laenutati ainult seltsi liikmetele. Nooruse tõttu ei saanud Vanatare ise liige olla.  Sel ajal oli raamatukogus ligi 800 köidet, alates põnevusromaanidest kuni I maailmasõjaaegsete ja ühiskondlik-poliitiliste brošüürideni. Niikaua kui ema tõi, luges Robert tema ema ja kooliõpetaja maitse järgi raamatuid. Varsti avanes tal võimalus lugeda ema liikmeskaardiga enda valituid raamatuid. Robert Vanatare ilusad mõtted raamatute vahel: „Sain võimaluse kogu koguga silmitsi seista, neid oma käega riiulilt võtta ja sinna panna, neid sirvida ja sisse hingata nende omapärast pisut tolmust ja kümnete käte puudutusest läbi imbunud lõhna, imetleda trükitehnikate ja tähefaktuuride mitmekesisust ning lõpuks tungida ahnelt nende imelisse ja jäägitult võluvasse sisemaailma".

 

Karilatsis oli ka elav seltsielu. Laulukoor tegutses, raamatukoguselts „Edasi" ning  Karilatsi Kaitseliit. Karilatsi „Kuke" poe läheduses toimusid laadad.

Karilatsi Rahvaraamatukogu üheks Seltsi „Edasi" raamatukoguhoidjaks  oli Emeline Hallik.

Raamatukogu oli avatud üks kord nädalas, pühapäeval. Raamatukogu juhataja võis ka muul ajal raamatuid laenutada. Lugeja võis korraga lugemiseks võtta viis raamatut. Raamatuid võis oma käes hoida kolm nädalat, kui nõudlust raamatu järgi ei olnud, võis raamatut enda käes hoida ka kuus nädalat, kuid seda ainult raamatukogu juhataja loal. Ajutistelt elanikelt või lühiajaliselt piirkonnas viibijailt võeti raamatu kindlustusmaksu raamatu hinna suuruses. Raha sai tagasi peale raamatu tagastamist. Kindlustusmaks aegus ühe aasta möödumisel. Tähtajaks tagastamata raamatute eest võeti trahvi seitse marka nädalas iga raamatu eest. Lugemise eest võeti maksu 25 marka raamatu pealt. Karilatsi seltsi liikmed said lugeda tasuta. Raamatute mittetagastamisel saadeti kaks meeldetuletust, esimene ühe nädala möödumisel ja teine teise nädala möödumisel. Raamatu rikkumise või mittetagastamise korral pärast kahekordset meeldetuletust nõuti raamatu kahekordne hind vallavalitsuse abil väljamaksmisele. Trahvid ja raamatute lugemismaks läks raamatukogu ülevalpidamiseks ja kogu täiendamiseks.

Karilatsi raamatukogu on säilinud tänapäevani ja laenutab raamatuid aastal 2022.

 

Kadri Oraka
Karilatsi Rahvaraamatukogu direktor