Raamatukogu – kogukonna süda
Saverna raamatukogu eelkäijaks loetakse Piigaste kooli juures asunud väikest raamatukogu, mille kohta kirjalikud andmed oleme leidnud 1923.aastast. Kuigi eeldatavalt ja inimeste jutu järgi oli raamatukogu kooli juures varasemast ajast. Kahjuks pole leidnud selle kohta kirjalike ülestähendusi. Savernasse kolis raamatukogu 1930.-ndate lõpupoole ja asus kohaliku piimaühistule kuuluvas majas. Kolitud on päris palju. Kolhoosiaja lõppedeski on kolitud 4-l korral ja nüüd siis juba 10 aastat praeguses asukohas.
Aastakümnete jooksul on raamatukogu kuidagi iseenesest kujunenud kogukonna keskuseks. Igapäevase raamatukoguteenuse osutamise kõrval on korraldatud mitmesuguseid üritusi erinevatele vanusegruppidele, pidevalt on olnud uudistada põnevaid näitusi ja väljapanekuid, korraldatud koolitusi ja töötubasid. Aastaid tagasi tegutsesid raamatukogu juures laste estraadi – ja liikumisrühmad, meisterdamisring laupäeviti ning täiskasvanute käsitööring. Sai korraldatud ekskursioone ja väljasõite nii lastele kui täiskasvanutele. Ajad muutuvad ja asemele tulevad uued tegemised ning palju põnevam digimaailm. Elu ja tehnikamaailm on ju pidavas muutumises!
Raamatukogu on tegelenud ka kohaliku kultuurimälestuste säilitamise ja teadvustamisega – mälestuskivid sünnikohtades Valdo Pandile ja Gustav Wulff-Õiele; osalemine Peeter Volkonski veetavas projektis „300 sünnipaika"; abikäsi sai ulatatud raamatu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?" valmimisel ja raamatu esmaesitlusele Saverna raamatukogus.
Saverna raamatukogu ettepanekul alustati 2005.aastal Põlvamaal maaraamatukoguhoidjate päeva tähistamist. Kuigi seda päeva peetakse igal aastal ka vabariigi tasemel, siis pole ju kõikidel võimalik sõita ükskõik kuhu Eestimaa paika seda tähistama. Aga iga raamatukogutöötaja on selle võimaluse kolleegidega tööväliselt kokku saada ja veidi pidutseda, ära teeninud. Sellest on saanud traditsioon, mis kestab tänini.
Saverna raamatukogu oli esimene raamatukogu maakonnas , kes liitus 4 aastat tagasi ülevabariigilise projektiga „Lugemisisu", mille eesmärgiks on lapsi vanuses 5-10 eluaastat suunata lugemise juurde. Et asjal oleks veidi teistmoodi jume, siis on meie raamatukogus selle projektiga seoses ka teine, Rampsu raamatukogu. See on Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt disainitud eriskummaline kapp-riiul, kuhu saab panna raamatuid, osalusmärke ja ka kirjutada. Lisaks raamatute lugemisele toimuvad ka mitmed tegelus-ja mängutunnid, mis kõik on seotud raamatute ja lugemisega. Meil on haaratud projektiga 1.-4. klass ja ka lasteaia vanem rühm. Eks see va paha koroona on ka meie tegemisi korralikult pärssinud, kuid oleme suutnud üle kivide-kändude kõik need neli aastat vastu pidada ja lugemisaastad pidulikumalt lõpetada.
Väga oluliseks peab raamatukogu koostööd teiste allasutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega. Leian, et see vajalik ning see omakorda loob erinevaid võimalusi kõike paremini teha, sest „mitu pead on ikka mitu pead". Ja hea meel on muidugi raamatukogu vabatahtlike üle, kes alati valmis aitama, ükskõik kuidas ja millega.
Suur aitäh kõigile, kes leidnud tee Saverna raamatukokku!!! Olgu see raamatuid laenutama, üritustel osalema, annetusi tegema, internetti kasutama, näitusi vaatama või kasvõi niisama juttu puhuma ja päevateemasid arutama.
Saverna Rahvaraamatukogu direktor Tiina Hoop
Saverna kooli ja raamatukogu koostööst
Kooli jaoks raamatukogu väga vajalik, seda enam, et Saverna koolil endal raamatukogu pole. Nõuame ju õpilastelt raamatute lugemist, aga kust neid muidu ikka saada? Kodudesse ostetakse raamatuid järjest vähem, kuid lugemine vajab harjutamist ja mõttemaailma avardamist.
Saverna raamatukogu on küla piires kolinud päris mitu korda. Vahepeal (peaaegu 13 aastat) asus see lausa kooli kõrvalhoones ja õpilased lippasid vahetundidelgi edasi-tagasi. Omavaheline koostöö on kooli ja raamatukogu vahel olnud väga pikaajaline ning koos oleme ette võtnud palju huvitavaid projekte, viinud ellu lennukaid ideid, korraldanud vahvaid üritus.
Tiina on alati ideedele avatud ja eitavat vastust temalt ei kuule. Pigem kinnituse, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tiina on aidanud hädast välja, kui koolis on haiguspuhang ning õpetajaid napib. Üks kiire kõne talle ja ta korraldab kiiresti oma tegemised ümber, et klassitäis õpilasi vastu võtta ning neile raamatukogutund läbi viia. Samuti on ta abivalmis raamatuid hankima: kui vajalikku raamatut kogus hetkel ei ole, pole midagi – paari päevaga ona Tiina selle muretsenud.
Suure töö on aastate jooksul Tiina ära teinud ka õpilaste ettevalmistamisel maakondlikele ettelugemise konkurssidele ja kirjandusmängudele. Ja seda üsna edukalt, sest Saverna kooli õpilased on olnud mitmeid kordi maakonnas esikolmikus ja on esindatud maakonda ka Tallinnas.
Ideede ja ürituste teostamiseks on vaja osavõtjaid ning sestap kool ja raamatukogu nii tihedalt suhtlevadki. Lapsed on kõige ausamad kritiseerijad ja annavad sageli uusi põnevaid mõtteid või lahendusi. Õpilastel on vaja lugeda, sest väljendusoskus muutub aasta-aastalt kehvemaks ning Tiina teeb kõike, mis suudab, et lapsi raamatukokku meelitada. Olgu selleks suvelugemine võistlusena või kohtumine kirjanikuga, töötoad erinevatel üritustel või raamatukogutunnid. Iga õpilane, kes loeb ka muid raamatuid peale kohustusliku kirjanduse, toob sära silma nii mulle kui Tiinale.
Ivi Luht, Saverna PK õpetaja
Lugemisisulised tähemängus.
Noortekeskuse ja raamatukogu koostööst
Saverna Avatud Noortekeskus teeb suurepärast koostööd Saverna raamatukoguga. Ürituste korraldamisel panevad mõlemad osapooled tugevalt õla alla nii jõu kui ka ideedega. Selle kõige tulemusena sünnivad hästi ettevalmistatud ja läbimõeldud üritused. Seda kinnitavad ka osalejate kiidusõnad. Aasta jooksul on korraldatud mitu vahvat üritust. Kõige esimeseks suurimaks koostööks raamatukogu ja külakeskusega oli 2021.a. mai lõpus Sigrimigri perepäeva korraldamine Savernas, kus osales ligemale 300 inimest. Aasta lõpupoole planeerisime I Advendi puhul laternamatka, millele eelnes ka laternate valmistamise õpituba. Suurprojekt oli hooldekodu eakatele jõulukingituste tegemine, kuhu oli veel kaasatud ka Saverna Buffiku kollektiiv. Lastekaitsepäeval korraldasime raamatukogude aasta raames Suure Pannkoogilõuna koos Nõia-Ellaga.
Arvame, et ka edaspidi saab rohkem kuulda meie toredatest plaanidest ja korraldatavatest üritustest. Koostöös peitub jõud!
Saverna Avatud Noortekeskus
Ühtsuses peitub jõud!
Hea koostöö Saverna raamatukogu ja hooldekodu vahel on kestnud aastaid. Ikka on majas keegi, kelle elu raamat sisukamaks muudab.
Isegi raskel koroona ajal, kui kõikjal suleti uksi, valmistas raamatukogu Tiina mahuka koti, kust võis leida midagi igale maitsele. Oma lugejaid Tiina tunneb! Nii sai Linda reisikirjandust, Õie luuletusi, Mari ajakirju, Jaanus krimkasid, Hilja, Vaike ja Maimu armastusromaane ning ülemise korruse „laulutüdrukud" „Laulge kaasa!" lauluvihikuid. Ühest kotitäiest jätkus rõõmu kauemaks!
Lisaks raamatutele ei tohi unustada mälumängu. Kõik sai alguse sellest, kui Karin ühel kaunil sügispäeval raamatukogust tulles ultimaatumi esitas, et „Eesti 100" mälumängus peab hooldekodu oma meeskonnaga osalema. Enamus majaelanikke tüürib ju oma vanusega sinna kanti…..Algul naljana tundunud üleskutse päädis aga sellega, et kes ise liikuda ei saanud või kellel mäluga probleeme, lahkelt meeskonda kokku panna aitasid. Tuli siis Karinil, Üllel, Enel ja Svetlanal, hiljem ka Imbil kohal käia. Maja rahva elas kaasa ja hoidis nii hoolega pöialt, et lõpuks saavutas meie meeskond lausa 2.koha kümne võistkonna hulgas. Eesti sai 100, aga mälumäng jäi! Nii on olnud juba 5 aastat reede õhtuti kord kuus majarahval pöidlad pihus ja ootusärevus hinges! Preemiaks saab esmapäeval parimaid küsimusi kaas vastustega. Täname mälumängu vedureid – Tiina, Heli ja Carmen!
Kes teeb, see jõuab!
Kesk sooja suve on ehk kummaline jõuludest kõnelda, aga kuna meie tubades võib ikka veel märgata laste meisterdatud inglikesi ja medaljone, siis tahaks tänusõnad öelda kõigile armsatele rõõmutoojatele ja loojatele. Ka selles imelises „Pühaderõõmu" ettevõtmises on olnud raamatukogu Tiinal koos oma heade abilistega(Liane, Ulvi, Merike, Krista, Raul, Ivi, Carol, tantsutrupp „Õietolm", Saverna Buffik, koolilapsed) tähtis roll. Suur aitäh sulle, Tiina! Tänusõnad kõigile, kes on meid meeles pidanud ja meie eludesse rõõmu toonud!
„Elu kevadel kõik on õites,
Elu suvel päikene paistab,
Elu sügisel tuultega võitled,
Elu talvel hoolivus aitab".
Ülle Kure, Saverna Hooldekodu
Reedeõhtud mälumänguga
Iga kuu esimesel reedel, oktoobrist maini, koguneb Saverna raamatukokku seltskond mälumängijaid. Nii on see juba viis aastat. Selle aja jooksul on mõni võistkond kaotsi läinud, üks juurde tulnud ja ühest võistkonnast kaks saanud. Need paarkümmend inimest on juba nagu väike sõpruskond. Kuna mäng „ei käi mõisa peale", siis ollakse rõõmsad ka vastas-võistkondade võidu üle.
Mälumängu eestvedajad on Tiina ja Heli, abiliseks Carmen Kägo. Küsimusi on voorus 20. Iga kord valitakse järgmiseks mänguks neli teemat. Kõigil võistkondadel on oma lemmik, kas siis loodu, sport, kirjandus, tervishoid…..Detsembris on kõik küsimused jõuludest. Korraldajatel on küsimuste koostamine ikka väga keeruline ülesanne. Need ei tohi olla liiga rasked ega liiga kerged; tore, kui on pisikese vimkaga. Kõige rohkem meeldivad sellised küsimused, mille vastused teevad meid targemaks. Kõige erilisemad on aga küsimused, mille vastuseid annab tuletada või loogiliselt välja nuputada. Korraldajad on iga võistluse võitjale välja pannud ka pisikese auhinna. Hooaja lõpuks, kui kõik punktid kokku liidetud, saavad ära märgitud kõik võistkonnad. Siis sööme torti, joome kohvi ja teeme plaane uueks hooajaks. Suur tänu Tiinale, Helile ja Carmenile! Sügisel ootame uusi mälumängureid endi sekka. Oodatud on kogu valla kilvarid!
Karin Luiv, mälumängur
Mälumängurid nuputamas.
Mida meeldib lugeda?
„Meeldib lugeda kergemaid kriminulle ja naiste romaane. Lemmikkirjanikud Ketlin Priilinn ja John Grisham" (Karin)
„Lemmikud on ajaloolised romaanid. Lemmikkirjanik hetkel Olav Osolin" (Ene)
„ Lemmikud eeskätt Eesti kirjanike teosed, ka põnevad krimilood ja elulood. Meeliskirjanikud Ketlin Priilinn, Eet Tuule, Marje Ernits, Betty Neels" (Riina)
„Eelistan ajalugu, sõjandust ja seiklusjutte. Lemmikkirjanikku pole" (Ahti)
„Loen huviga ajaloolisi romaane ja ka seiklusjutud on mu lemmikud. Kirjanikest ei oska eriti kedagi eelistada." (Andres)
„Minu lugemiseelistused on väga laiaulatuslikud. Meeldib lugeda kriminulle, ajaloolisi romaane, väga hea on sari „Põhjamaade kirjandus". Suur huvi on populaarteadusliku kirjanduse vastu, eriti raamatud, kus kirjeldatakse looduse ja inimkonna arengut, olulised on ka ajalugu käsitlevad teosed. Läbi aastate on olnud minu „lugemispiibel" öökapil Maurice Maeterlincki „Tarkus ja saatus", mida ma loen aeg-ajalt ikka ja jälle ning avastan sealt taas midagi uut ja põnevat." (Helgi)
Lapsed raamatukogust:
„Ma käin raamatukogus, et targaks saada. Seal on huvitavaid raamatuid. Raamatukogu on vaja selleks, et saada raamatuid laenutada. Mulle meeldivad seal toimuvad üritused, sest need on erinevad ja lõbusad ka." (Villjam)
„Saverna raamatukogu on tore. Ma leian sealt alati palju põnevaid raamatuid koju laenutamiseks. Raamatukogus on alati põnevaid üritusi. Mulle meeldivad väga need, kus on külas mõni kirjanik. Suvelugemine meeldib mulle ka." (Jete-Liise)
„Ma käin raamatukogus kohustuslikku kirjandust otsimas. Raamatukogus on päris sageli igasuguseid vahvaid üritusi" (Aaron)
„Raamatukogus on toredaid üritusi. Seal saab lugeda raamatuid ja vaadata näitusi ning ka joonistada. Saab tasuta WiFis olla." (Timo)
„Ma võtan kohustuslikku kirjandust ja vahel leian ka mõne muu põneva raamatu. Mulle meeldivad detektiivilood ja loen ka Lugemisisu raamatuid. Üritused on alati toredad ja huvitavad" (Liisa)
„Ma käin raamatukogus üritustel ja kohustuslikku kirjandust otsimas. Mulle meeldib, et õues on nüüd raamatute tagastamise kast. Raamatukogu Tiina on tore!" (Timmo)
„Mina käin raamatukogus enamasti kohustuslikku kirjandust võtmas. Aga käin ka üritustel ja näitusi vaatamas. Hea on, et saab rahus lugeda kui tahad." (Kermo)
„Trepialune patjade nurk on lahe. Hea on see, raamatute tagastamise hilinemise eest ei pea viivist maksma." (Kamilla)
„Meeldib, et raamatukogus on hea vaikne ja akna all on mugav diivan, kus saab rahulikult lugeda. Raamatukoguhoidja teab mu maitset ja pakub mulle raamatuid, mis võivad mulle sobida." ( Mona Rea)
Lasteaia lugemisisuliste illustratsioonide näitus.