Kanepi katlamaja ja kaugküttetorustik
Kanepi Gümnaasiumi köeti aastani 2017 halupuudega, vallamaja hoonet kerge kütteõliga ja lasteaeda põlevkiviõliga. Erinevate katelde kasutusiga lähenes lõpule ja juba lähiaastatel tulnuks teha suuri investeeringuid. Ainuüksi koolimaja küttelahenduse uuendamine oleks arvutuste järgi läinud maksma vähemalt 100 000 eurot. Keskkonnatoetuste abil tekkis aga võimalus aastakümneid tagasi maha jäetud kaugküttevõrgustiku asemele uus ning liita lähestikku asuvad hooned ühe katlamaja taha. Projekti rahastati EL Ühtekuuluvusfondist.
Investeeringu suurus kohalikku soojamajandusse oli ligikaudu 370 000 eurot. Sellest lõviosa ehk üle 270 000 euro võtab uus katlamaja, mille ehitas SW Energia OÜ oma vahendite ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuse eest. Teadaolevalt on Kanepi Eestis esimene koht, mis sai lisaks katlamaja uuendamisele KIKist raha, et ehitada soojusvõrk uuesti nullist üles. Selleks kulub lisaks ligikaudu 90 000 eurot, millest pool tuli leida vallal endal.
Lisaks vallale kuuluvatele hoonetele liideti kaugküttevõrguga ka üks kortermaja. Veel teisteski kortermajades kaalutakse liitumist kaugküttega.
Mitme katlamaja asemel ühe pidamine vähendas vallale kuuluvate hoonete kütmiseks õhku paisatavat süsinikdioksiidi aastas umbes 113 tonni.
Investeeringu suurus kohalikku soojamajandusse oli ligikaudu 370 000 eurot. Sellest lõviosa ehk üle 270 000 euro võtab uus katlamaja, mille ehitas SW Energia OÜ oma vahendite ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuse eest. Teadaolevalt on Kanepi Eestis esimene koht, mis sai lisaks katlamaja uuendamisele KIKist raha, et ehitada soojusvõrk uuesti nullist üles. Selleks kulub lisaks ligikaudu 90 000 eurot, millest pool tuli leida vallal endal.
Lisaks vallale kuuluvatele hoonetele liideti kaugküttevõrguga ka üks kortermaja. Veel teisteski kortermajades kaalutakse liitumist kaugküttega.
Mitme katlamaja asemel ühe pidamine vähendas vallale kuuluvate hoonete kütmiseks õhku paisatavat süsinikdioksiidi aastas umbes 113 tonni.