Aasta 2023 on möödunud linnutiivul ja uuel aastal ootab ees palju muutusi jäätmete sorteerimises ja liigiti kogumises. Alguses võib kõik tunduda uus ja võõras, kohati isegi pea võimatu. Proovime selle siiski koos võimalikult lihtsaks teha, sest seda see tegelikult ongi. Tähtis on näha jäätmete sorteerimises kaugemat ja pikemaajalisemat eesmärki ja kasu kogu inimkonnale ja planeedile.

Sina oled jäätmevaldaja ehk kõigi jäätmete omanik kuni jäätmete üleandmiseni jäätmevedajale. Jäätmevedajale on aga jäätmed üle antud ainult konteineris või spetsiaalse kilekotiga konkreetselt kokkulepitud kohas. Kogu sorteerimise mõte ja eesmärk on aga võimalikult suur osa jäätmetest materjalina taaskasutusele võtta. Seetõttu on teie panus väga suur, et see ka selliselt toimuda saaks. Tänasel päeval läheb olmeprügi enamuses põletusse või prügilasse ning väga suur osa nendes jäätmetes leiduvast materjalist jääb kasutusele võtmata. Seetõttu, palun korja kõik pakendid, klaastaara, papp, paber ja söögijäätmed eraldi. Nii aitad kaasa juba kord kasutatud materjali taaskasutusele võtmisele. Tegelikult on aga kõige otstarbekam siiski vähem tarbida ja ostes vaadata ka pakendit, mida on lihtsam taaskasutusele võtta või siis võimalusel toode üldse ilma pakendita osta. Sina tarbijana saad suunata tootjat kasutama kergesti taaskasutatavast materjalist taarat. Veendu, et ühekordne pakend leiaks alati tee oma koju ehk pakendikonteinerisse.

Kui kodus pole siiani liigiti kogutud siis kardetakse, et pole ruumi. Aga ega jäätmete kogus pole ju muutunud, need tuleb lihtsalt eraldi kastidesse panna. See tähendab, et ühe suure segaolme prügikasti asemel tuleks leida mitu väiksemat kasti. Sorteerimise teema tuleb enda jaoks lihtsalt läbi mõelda, mõtestada selle vajalikkus tulevikku silmas pidades ja koos pereliikmetega otsast alustada.

Mis üldse on pakend? Kliimaministeeriumi kodulehel on üheselt mõistetav selgitus - pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Enamasti on kõigil pakendikonteineritel peal ka kiri või piktogrammid, mis sinna kuuluvad. Segapakendi konteinerisse (tavaliselt avalikus võrgus kollane) võib panna ka pappi ja klaaspakendit. Eelistatud on siiski nende jäätmete eraldi kogumine, sest klaas võib pressmasinas pappi kinni jääda ja siis ei saa ühte ega teist materjali enam taaskasutada.

Klaaspakendi konteinerisse läheb ainult tühi klaastaara (pudelid, purgid). Need võib sinna panna ka korgi või kaantega, sest magnetitega on see materjal hõlpsasti eemaldatav. Joogiklaasid, pitsid, katkised lauanõud, lehtklaas ja muu klaasist toode läheb olmeprügisse.

Veel üks tähelepanek avalike prügikastide kohta. Väga palju on nendes prügikastides pandimärgisega taarat. Üks asi on raha, mis sa nende eest tagasi saad, teine ja veelgi tähtsam on selle taara pea 100%-line taaskasutusse suunamine. Kui viid need taaraautomaati, toimub sorteerimine ja pressimine kohe kohapeal. Paljud klaaspudelid on K märgisega. See tähendab seda, et need pudelid pestakse, desinfitseeritakse ja need lähevad uuesti täitmisele. Jääb ära ümbertöötlemise vaheetapp. Palun leia endas see soov ja aeg viia oma pandimärgisega taara siiski taaraautomaati.

 

Toon näited pakendite taaskasutusest. Info on võetud Tootjavastutus-organisatsiooni kodulehelt:

KLAAS eraldatakse sorteerimislindil värvi järgi ja suunatakse Järvakandi klaasivabrikusse, kus kvaliteetsemast toorainest saavad uued pudelid. Mittekvaliteetne klaasmaterjal suunatakse aga Soome klaasvilla vabrikusse. Klaas on lõpmatuseni ümbertöödeldav materjal, seetõttu palun kogu need kindlasti eraldi, siis kulub ka vähem energiat ja tööjõudu segapakendist klaasi välja sorteerimisele.

TETRAPAKENDID on tänasel päeval kõige keerukam materjal mida taaskasutada, kuid Soome ja Poola oskavad seda pakendiliiki ümber töödelda ja nii saab ka see materjal uue näo. Kõige väärtuslikum osa tetrapakendist on kartong, millest tehakse kipsplaatide ümbrispaberit. Kuna seda pakendiliiki on keeruline ja kallis uuesti kasutusele võtta, proovi teha poes juba valik teises pakendis oleva sama toote ostmisel.

JOGURTITOPSID granuleeritakse ja nendest tehakse näiteks elektripistikuid.

KODUKEEMIA PAKENDID kasutataks laialdaselt uute plasttoodete valmistamisel.

LIHATOODETE PAKENDITEST valmistatakse plastkaste (transpordikastid, hoiustamise kastid jms).

KARTONG eksporditakse Leetu ja sellest tehakse lainepappi. Ka meie enda Räpina paberivabrik toodab papist pakkenurki. Seega, ära põleta lihtsalt pappkasti õues lõkkes ära, sest sellest ei saa siis ka sina mingit kasu, kuna kõik läheb õhku. Too ta parem papi või paberi konteinerisse.

AJALEHEPABER läheb Eestis taaskasutusse ja sellest toodetakse soojustusmaterjali -  tselluvilla.

METALL sorteeritakse magnetite abil välja ja suunatakse Soome ümbertöötlemisele. Sellesse kategooriasse kuuluvad konservikarbid, alumiiniumpurgid, pudelite korgid ja purkide kaaned.

ERINEVAD KRÕBISEVAD PAKENDID (krõpsu-, jäätise-, kommipaberid)  lähevad põletamisele ehk suunatakse energiasse.

 

Söögijäätmed lähevad Kanepi vallas enamasti suures osas kompostimisele, mis omakorda taaskasutatakse aiamaa mulla parendamiseks oma kodumajapidamises. Samas konteineris kokku kogutavatest  biojäätmetest toodetakse biogaasi ja lisaproduktina tootmisest järele jääv digestaat väetab meie põlde. Kodukompostris on tavaliselt materjal kvaliteetne – sinna ei pane keegi plastikaatkotti ega muid võõriseid. Palun kortermajadel ja ka eramajadel, kes annavad vedajale oma köögijäätmed üle, käituda selle materjaliga sama vastutustundlikult. Kuna suur konteiner on niigi vooderdatud juba biolaguneva kotiga, siis on mõistlik sinna söögijäätmed ka ilma kotita valada. Kui seda teha ei soovi, siis kasuta paber- või biolagunevat kotti.

 

Nüüd võib aga tekkida küsimus, mida ma olmeprügisse siis üldse panen? Seaduse mõistes on olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed, mis on liigiti kogumisest järgi jäänud. Segaolmejäätmeteks on näiteks kassiliiv, rasvane ja raskesti puhastatav pakend, mähkmed, hügieenisidemed, kosmeetika, küpsetuspaber, foolium, kummist esemed, jahtunud tuhk, tolmuimeja tolmukott,  konid, näritud näts, hõõgniidiga lambipirnid, CD-plaadid, tühjad ja katkised pastakad, tühjad vildikad, katkised kruusid ja taldrikud, kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad (mitte elektroonilised). See nimekiri on palju pikem, seetõttu siia üles märkida kõike pole mõttekas. Kui liigiti kogutud jäätmetest järelejäänud osale otsa vaadata, siis saame aru, et suures osas ongi need materjalid, mida tänasel päeval ringlusse võtta ei saa või veel ei osata. Seega pane olmeprügisse need jäätmed, mis mujale ei sobitu ja materjalina ka kasutust ei leiaks. See läheb energiatarbeks põletusse.

 

Kanepi vallas hakkab 2024. aastast toimima eelpool toodud jäätmete sorteerimise kohustus. Jäätmejaamadesse olete toonud enam-vähem korrektselt sorteeritud jäätmeid. Alati võiks paremini! Nüüd on aga teil võimalik lausa kodu juurest ära anda suur osa nõutud sorteeritud jäätmetest. Nendeks on biojäätmed, pakendid, papp ja paber, klaaspakend ja olmeprügi. Pakendijäätmete ära andmine eramajade juurest pakendikotiga on eriti mugav teenus, mis maksab vaid 30 senti kord, aga vähendab olmeprügi hulka kordades ning võimaldab suure osa jäätmetest materjalina taaskasutusele võtta. Tean seda, kuna kasutan seda teenust juba üle 10 aasta. Kinnitan teile, et see on tõesti väga mugav. Sama kehtib ka kortermajade puhul, kuid seal peaks sellisel juhul konteiner olema. Selle info taustal tasub aga kortermajadel kaaluda võimalust olemasolev suurem olmeprügi konteiner võtta kasutusele hoopis pakendikonteinerina ja osta või tellida juurde väiksem olmeprügi konteiner. Kohtkogumise eelis avaliku pakendikogumise võrgu ees on kvaliteetsema materjali kätte saamine elanikkonnalt ja elanikule kodunt lahkumata pakendite ära andmine. Mõelge tõsiselt sellele võimalusele!

Nüüd tekib tavaliselt uus väide: miks ma peaksin peaaegu tühja konteineri viimise eest maksma, panen parem pakendeid täis, siis ei maksa tühja. Tegelikult saad ju prügiveo tellida nüüd palju harvemaks ja pakenditest saadav materjal läheb ringlusse, mida olmeprügi puhul aga teha ei saa. Ma loodan, et suutsin sellele teemale veidi valgust juurde tuua ja näha sorteerimist veidi laiemalt, kui oma isiklik kasu.

 

Nüüd aga jäätmejaamades toimuvast. Uue vedajaga seoses toimuvad uuest aastast Kanepi jäätmejaamas Kooli tn 21 väikesed muudatused konteinerite asukoha ja suuruste osas. Palun jälgige konteineri kõrval või peal olevaid silte, kus on kirjas, milline sisu on sinna sobilik. Kanepi jäätmejaamas kaob ära tekstiili/plasti konteiner. Järele jääb vaid tekstiilikonteiner, mis asub pakendikonteinerite rivi lõpus kile konteineri kõrval. On roheline nagu teisedki konteinerid ja kaantega suletav. Sinna läheb ainult tekstiil. Plast panna aga ehitusjäätmetesse. Vanarehvide konteiner hakkab seisma maja kõrval väljas elektroonikakonteineri kõrval. Sinna tuua vaid velgedeta sõiduauto rehve. Ehitusjäätmete ja eterniidi konteinerid on nüüdsest veidi suuremad. Ehitusjäätmete konteiner leiab koha rehvikonteineri asemel varikatuse all. Eterniidi konteiner jääb enam vähem samasse, kuid kuna see on suurem ja selle sisse saab nüüd ise astuda, palun ladustada eterniit üksteise peale laine sisse, et õhku jääks vähem vahele. Lehtklaasi konteiner hakkab samuti seisma varikatuse all, on kaaneta ja sinna palun panna ainult läbipaistev aknaklaas. Pakett-, auto- ja dušikabiinide klaasid panna ehitusjäätmetesse, peegel ehitusse või mööblisse ja klaaspakend kellukesse.

Saverna, Krootuse ja Põlgaste jäätmejaamades jääb kõik endiseks. Talvisel perioodil muutub vaid ehituskonteineri suurus. Senise 10 m3 asemel on 7 m3-ne.

Krootuse jäätmejaama saab novembrist sisse mõlema värava kaudu. Kuna kortermajade vahel ja ees on jalakäijaid ja lapsed mänguhoos, on nende turvalisust silmas pidades soovitus sissepääsuna hakata kasutama katlamajapoolset väravat. Tee, mis viib aiamaade vahelt läbi, on lai ja äsja korrastatud. Krootuse külakeskusest veidi maad Karaski suunas näitab ka silt pööramist jäätmejaama poole.

 

Uuest aastast täieneb ka avalik pakendikonteinerite võrk 5 papi- ja paberikonteineri ning 13 klaaspakendi konteineriga. Klaasikonteineri avad asuvad osadel konteineritel kellukese katusel, kus metallist luugi saab üles tõsta ja siis sinna oma klaaspakendijäätme sisse lasta. Allpool on tabel kõigist Kanepi vallas asuvatest avalikest pakendikonteineritest. Palun neid ja ka kõiki teisi konteinereid kasutada heaperemehelikult ning mõeldes sellele, et mida kvaliteetsem on sisu, seda vähem kulub rahalist ja energeetilist ressurssi sorteerimisele. See on ju materjal nagu iga teinegi, mida kasutatakse uute toodete valmistamisel.

Kui tekib küsimusi jäätmemajanduse kohta meie vallas, siis võid mulle alati julgelt helistada või kirjutada. Proovime selle valdkonna koos Kanepi vallas hästi toimivaks saada. 

 

Kaunist ja rahulikku jõuluaega ning parimat uut aastat!

Ly Kamja
Kanepi valla jäätmejaamade operaator
tel 529 4793

 

Pakendikonteinerite asukohad ja vedajad Kanepi vallas

Asukoht	Segapakend	Papp- ja paberpakend	Klaaspakend
Ihamaru külakeskus *	4,5 m3 ETO		1,5 m3 EKT
Krootuse Pargi 5 *	2,5 m3 ETO       2,5 m3 TVO
Krootuse kauplus *	2,5 ETO		1,5 m3 EPR
Krootuse jäätmejaam	4,5 m3 valla oma ETO	2 X 4,5 m3 valla oma ETO	5 m3 EPR
Karilatsi *	2,5 m3 ETO		1,5 m3 EKT
Tõdu küla *	2,5 m3 ETO		1,5 m3 EKT
Hurmi küla	1,1 m3 EPR	2,5 m3 EKT	1,5 m3 EKT
Piigaste *	2,5 m3 ETO
Veski *	2,5 m3 ETO
Maaritsa *	2,5 m3 ETO		1,5 m3 EKT
Maaritsa külakeskus*	1,1 m3 EPR	2,5 m3 EKT	1,5 m3 EKT
Saverna Kooli põik 2	2,5 m3 ETO
Saverna Kooli tee 7	1,1 m3 TVO	2,5 m3 EKT	1,5 m3 EKT
Saverna jäätmejaam	4,5 m3 valla oma ETO		5 m3 EPR
Valgjärve *	4,5 m3 EPR	4,5 m3 EPR	4 m3 EPR
Pikajärve *	2 X 1,1 m3 TVO
Aiaste *	2,5 m3 TVO		1,5 m3 EKT
Sirvaste *	2,5 m3 TVO		1,5 m3 EKT
Kanepi Weizenbergi 21c *	2 X 2,5 m3 ETO       2,5 m3 TVO
Kanepi Meie poe taga			5 m3 EPR
Kanepi Turu 4 maja parkla	1,1 m3 EPR
Kanepi Turu põik 1	2,5 m3 EPR	2,5 m3 EKT
Kanepi jäätmejaam	4,5 m3 valla oma ETO      4,5 m3 EPR	2 X 4,5 m3 valla oma ETO	5, m3 EPR
Soodoma bussipeatus	2 X 1,1 TVO		1,5 m3 EKT
Põlgaste keskus	2,5 m3 EPR		1,5 m3 EKT
Põlgaste jäätmejaam	4,5 m3 valla oma ETO	4,5 m3 valla oma ETO	5 m3 EPR
Kooraste bussipeatus	2 X 1,1 m3 TVO	2,5 m3 EKT	1,5 m3 EKT
Karaski pansionaadi õuel	1,1 m3 ETO
Prangli kortermajad *	2,5 m3 ETO		1,5 m3 EKT
Kaagvere kortermaja	1,1 m3 EPR
Erastvere, Kodukassi	2,5 m3 TVO

ETO – Eesti Taaskasutusorganisatsioon; TVO – Tootjavastutusorganisatsioon; EPR – Eesti pakendiringlus; EKT – Eesti Keskkonnateenused (korraldatud jäätmeveo raames)